Eelmise kümnendi algusest ning keskpaigast räägitakse siiani legende: ikka kuradima lihtne oli tol ajal võita, lauad lausa kubisesid totaalsetest "moronitest" ning pokkeritubade poolt makstavate boonuste toel võis teenida kasumit ka see, kes oli elus vaid paaril korral kaarte käes hoidnud.
Ma olin 12 aastat tagasi elukutseline pokkerimängija ning võin kinnitada, et nendel juttudel on tõesti tõepõhi all. See, kes juhtus tol ajal õigel ajal õiges kohas olema ja viitsis ka keskmisest rohkem asjasse pühenduda, võis endale aastateks hea äraelamise kindlustada.
Samas pole aga kaugeltki õige väita, et ainult siis oli kõik hea ning muru roheline. Järgnevalt toon välja viis fakti, mis tõestavad, et hoopis täna on palju ägedam pokkerit mängida!
1. Kordades rohkem mängijaid
Tosin aastat tagasi oli Eestis võib-olla sadakond tõsisemat tegijat, lisaks neile ka tavalised kasiinogämblerid, kes endale Oasis Stud Poker reeglite kõrvalt Texas Holdemi selgeks teinud. Legaalsed turniirid toimusid valdavalt vaid kahes kohas: Monte Carlos ja Olympic Casinos, kusjuures nendest oli kõvem tegija esimene. Mingeid mitmesaja osalejaga rahvaturniire polnud, hea kui 30-40 mängijat kokku saadi. Meie mängijatele suunatud eriüritused internetis olid enam kui haruldased (vaid PokerStarsis selgus ühel korral aastas nn. Eesti koondis). Rahvusvahelistel suurturniiridel osaleti samuti ülimalt harva ning info seal saavutatud tulemuste kohta liikus enamasti suust suhu.
Täna mängib Eestis rohkemal või vähemalt määral pokkerit ligikaudu 50 tuhat inimest ning raske on leida ühtegi noort, kes ei tunneks mõnda tõsisemat harrastajat. Pokkerit saab mängida erinevates linnades, kõik Eesti turul tegutsevad online-toad korraldavad vaid siinsetele mängijatele mõeldud turniire, Eestis on aktiivne pokkeriföderatsioon, toimuvad vabariigi meistrivõistlused, suvepäevad,
parimate valimised jne. Mitmel Euroopas toimuval suurturniiril käivad üsna arvukad delegatsioonid, ka WSOP-l on mänginud paarkümmend eestlast, suurturniiridel on saadud korralikke cashe.
Jah, kunagi võis olla tõepoolest lihtsam võita, kuid praegu on palju lahedam mängida. Ega kõik mängigi pokkerit ainult dollarite nimel, vaid ka selleks, et lahedalt aega veeta. Seejuures kuuluvad tänapäeval mängijate hulka nii noored kui vanad, mehed kui naised ning väga erinevate elualade esindajad. Sa võid leida pokkerist nii tõelisi sõpru kui edasiseks eluks vajalikke tutvusi. Mitmed on endale elukaaslasegi leidnud.
Mängijate arv EMV põhiturniiril:
2004: 32
2016: 243
2. Parem maine
2004. aastal tähendas pokkerimängijaks olemine midagi haruldast ja salapärast. Üksikutest netiproffidest ei teatud suurt midagi. Enamasti ei teadnud neist ka teised profid, sest üldsus pidas pokkerimängijaid tavalisteks hasartmängusõltlasteks ning seetõttu oli madala profiili hoidmine üsna loomulik. Vaid üksikud julgesid oma nime avaldada ning mängukogemusi teistelegi jagada - nii said näiteks sajad uued mängijad tuule tiibadesse Imre Leiboldi blogi lugedes.
Täna pole pokkerist rääkimine mingi häbiasi ning tuntud mängijatest oskavad ka paljud vanemad inimesed lugu pidada. Pokkerist räägitakse juba aastaid kui mõttespordist ja ajaviitest, Avo Viioli nimeline koll on ammu ununenud - tema asemel tuntakse pokkerimängijatena pigem nimekaid sportlasi ja meelelahutajaid, koguni ettevõtjaid ja poliitikuid. Jah, see kõik on suuresti oskusliku PR-töö tulemus. Aga mis peamine – täna võib igaüks olla see, kes tahab ega pea end igal sammul kaitsma.
Nimekad Eesti pokkerimängijad:
2004: Imre Leibold (29) ja Ivo Jurno (56).
2016: Madis Müür (30) ja Ranno Sootla (23).
3. Lihtsamini kättesaadav info ja varustus
2004. aastal pakutava info põhjal polnud ainuüksi keeruline korralikult mängima õppida, vaid üleüldse näha, mis turniiridel toimub. Jah - raamatuid võis ju osta, kuid tegemist oli siiski võõrkeelse masstoodanguga, milles sisalduv info kippus kiirelt aeguma või oligi juba aegunud. Tänapäeval on internet täis väga korralikke ja värskeid õppematerjale, enamikke suuremaid ning ka regionaalseid turniire kantakse live'is üle, Youtube'ist ning sotsiaalmeediast leiab meeletus koguses erinevaid klippe, ka asjalikke coach'idega on märksa kergem kontakti saavutada.
2004. aastal domineeris Eestis vaid üks üsna võrdlemisi väikese kasutajate arvuga pooleldi eesti-, pooleldi ingliskeelne pokkerifoorum ning suuremas meedias oli pokker täielik tabu. Seda, et kantakse näiteks üle igakuist
Triobet Live'i ning
EMV finaallauda võib näha koguni Delfi otsepildis, poleks tollal keegi oodata osanud.
Ka näiteks algajatele vajaliku pokkerivarustuse hankimine on tänapäeval hästi lihtne ja odav. Toad jagavad või loosivad meeleldi chipikohvreid ning kõike võib üsna mugavalt ja odavalt ka osta. 2004. aastal võis kohvri tellimine mõnest netipoest võtta nädalaid ning vähegi korralike chippide eest tuli maksta sadu dollareid. Kellel juhtus veel pokkerilaud olema, oli juba täielik kunn, sest selle hind võrdus keskmise kümmekond aastat vana auto omaga. Mida sai aga lubada "tavaline inimene"? CD-plaadi pokkeritoa softiga, mis saadeti ootamatult postkontorisse tähitud kirjaga...
12 aastat tagasi oli väga oluline tunda kohe alguses õigeid inimesi. Täna sõltub kõik juba eelkõige sinust endast. Tippu jõudmine on tõepoolest palju raskem, kuid tipus püsimine kordades magusam ja ka tulusam.
Erialane pokkerimeedia Eestis:
2004: Pokerclub.ee, Pokkeriklubi.com
2016: Jokker.ee, Pokkeriprod.com
4. Mugavam mängida
Tänapäeval satub nii mõnigi mängumees hüsteeriasse, kui soft pole piisavalt mugav, netiühendus kaob kümneks sekundiks, klienditeenindus ei vasta mõne tunniga või väljamakset ei kanta paari päevaga arvele. Omal ajal oli üsna tavaline, et saidid lendasid pikaks ajaks maha ning hiljem ei huvitanud kedagi, et seetõttu oma rahast ilma jäid. Ja korraga võis mängida vaid ühel, paremal juhul aga neljal laual!
Eriti keeruline oli tosin aastat tagasi aga arveldamine, mis toimus enamasti tšekkidega, sest Moneybookersit enamus tubadest ei tunnistanud ning Neteller tõmbas võrdusmärgi Eesti ja Põhja-Korea vahele. Keskmine väljamakse nõudis umbes poolteist kuud ning omakeelsest klienditoest võisid vaid und näha - tavaline oli telefonisuhtlus kohutava aksendiga inglise keelt rääkivate asiaatidega.
Täna? Ülikiired sisse ja väljakanded, eestikeelne live-chat, korralikud mobiliirakendused, mugavad ja hea funktsionaalsusega veebilehed. Mängida on tõepoolest lihtne!
Peamised arveldusviisid:
2004: Tšekid, mängijatevahelised ülekanded
2016: Arveldamine läbi kommertspankade, e-rahakotid
5. Turvalisus
2004. aastal oli maailmas väga palju erinevaid pokkeritube. Umbes nagu 90-ndate alguses Eestis, mil iga šašlõkiputka tagaruumi
Blackjacki laud üles pandi. Peatselt hoogustunud pokkeribuumi ajal tuli neid veel hulgaliselt juurde ning karmi konkurentsi tulemusena panid enamus peatselt ka poe kinni.
Pokkeritoa sulgemine võis jällegi tähendada seda, et mängijaid jäid oma kontol olevast rahast lihtsalt ilma. Kui palju siis tavaline mängija ikka teadis, kus mängida või kus mitte - infot ju eriti ei liikunud. Ning kui midagi juhtus, siis ei huvitanud see suurt kedagi. Kellelegi ju kaevata ka ei olnud - oma viga, et mingis lambiurkas "gämblesid".
2010. aastal rakendunud kaughasartmänguseadus tekitas küll alguses mängijates omajagu tuska, kuid pärast Musta Reedet ning sellele järgnenud suurt globaalset langust tunnistasid ka tollased skeptikud, et tegelikult aitas see kõvasti kaasa kohaliku turu korrastamisele. Seejuures on ju tänapäeval eestlastele pakutavad mänguvõimalused igati head.
Olukord, kus turul on vähem operaaatoreid, kuid nad teevad oma tööd korralikult, on tegelikult palju parem endisest, mil operaatoreid oli palju, kuid neist enamike taust segane. Tänase, langeva turu tingimustes on iga klient kulda väärt ja keegi ei taha riskida. Süsteemaatilised pettused ja kokkumängud on viidud miinimumini, võimalike bottide tegevust jälgitakse igal sammul, kõik vead hüvitatakse lahkelt. Nii on ka mängimine märksa pingevabam ning muretum.
Eesti pokkerimängijate lemmiktoad:
2004: Party Poker, PokerStars
2016: PokerStars, Triobet
OlyBet
Chanz
Paf
Coolbet
Optibet
Unibet
Coolbet
Kommentaarid