Tänapäeval on täiesti tavaline, et väljendid LOL või Dota2 ütlevad midagi pea kümnendikule maakera inimestest. Kellele vähem kellele rohkem. Kui neilt küsida millega on tegu, annab enamik vastuse: „ E-spordimängud“. Nii lihtne ja loogiline ju. Kuid kui kaua on see olnud niimoodi? Mitte just liiga kaua.
LOL (League of Legends) näiteks tuli turule alles 2010 a. ning erinevate andmete põhjal on ühe rekordpäeva jooksul seda kokku mänginud 27 miljonit unikaalset kasutajat üle maailma! Umbes samal ajal ilmusid areenile ka StarCraft II ja teised praegu maailmas populaarseimad E (elektroonilised)-mängud. Aasta –paar hiljem tulid turule Counter Strike –Global Offensive; Heartstone; Dota II. Ainuüksi nende populaarsemate mängude vaatajaskond (jajah, ainult jälgijate hulk!) ulatub saja miljoni inimeseni aastas mis ületab näiteks sellise Eestis populaarse spordiala nagu võrkpall vaatajaarvu. Ning kui uskuda statistikal põhinevaid prognoose, on aastaks 2017 ka Ameerika jalgpalli fännide hulk löödud.
Kuid mis oli siis enne tänapäeva populaarseid strateegiamänge? Vaadakem ajas tagasi. 1971 proovis üks sõpruskond omavahel samaaegselt võisteldes saavutada suurimat punktisummat ühes arkanoiditaolises videomängus - auhind teadmata. Esimene ametliku auhinnaga võistlus korraldati Stanfordi ülikooli poolt mängus „Spacewar“ ning auhinnaks oli ei vähem ega rohkem kui 1 aasta ajakirja tellimus! 1980 korraldas mängukonsooli ATARI tootetiim oma mängule „ Space Invaders“ USA-s turniiri, kuhu tuli kohale üle 10000 osaleja. 1990-ndatel kolisid mängud konsoolidest arvutitesse. 1997 aga toimus murrang E-kui profispordi poole. Nimelt korraldati mängus nimega „Quake“ (tulistamismäng) 2000 inimese vahel Red Annihilation nimeline võistlus kus mängu looja oli auhinnaks pannud välja oma kasutatud Ferrari ;) Ning kohe seejärel korraldas samas mängus tolle aja kohta ulmelise auhinnafondiga _15000$_ turniiri Cyberathlete Professional League.
21. saj alul pandi alus mitmetele uutele võistlustele ja liigadele nagu "World Cyber Games" (sellest võistlusest võtsid aastal 2008 osa ka eestlased, ning saavutasid märkimisväärse 9. koha) ja "Mayor League Gaming" kus auhinnafond juba 175000$.
2011 korraldati Rootsis esimesed ametlikud Maailmameistrivõistlused LOL`s, auhinnafondiga 100000$ ning võitjaks osutus Euroopa tiim „fnatic“ (koosseisus 2 sakslast, poolakas, hispaanlane ja soomlane). Sama tiimi koosseisus saavutas eestlane Johannes Uibos (kasutajanimega puszu) 2013 3.-4. Koha jagamise. Samal hooajal sai Gambit gamingu ridades 9. koha teinegi eestlane Erich Sommerman (voidle). Ent 2012 ehk season2 nagu neid võistlusi üldisemalt nimetatakse, korraldati USA-s ning esmakordselt E-spordi ajaloos ületas auhinnafond 2millionit $! Sestpeale on edukamad tiimid tulnud peaasjalikult Hiinast ja Lõuna Koreast ning Eurooplaste pääs auhinnalaua äärde on pigem erand.
Kui olete jalgrattaspordifänn, teate kindlasti tiimi Telecom kuid vaevalt on paljud teadlikud, et hetkel maailma parima LOL tiimi nimi kõlab sarnaselt – Telecom t1, seega vaatavad paljud suurfirmad kannakinnitamiseks ringi ka selles spordivaldkonnas. Muide, läbi aegade välja jagatud turniiride auhinnaraha poolest ei ole LOL oma 23M$-ga siiski esikohal vaid jääb üle kahe korra alla 50M$ auhinnarahana laiali jaganud Dota2-le. Viimases mängus on massiivsed 900000+$ oma karjääri jooksul teeninud Eestist pärit 25 aastane Clement “Puppey“ Ivanov.
Muude populaarsete mängude suuremad turniirid LOL sarnaste auhinnafondidega veel kelkida ei saa. Enamasti jääb see veerand miljoni $ kanti ning ehk ositi just seetõttu annavad seal veel tooni eurooplased. Counter Strike –Global Offensive hetkel maailma parimaks loetakse muide todasama fnatic tiimi ning Rootsi noored võistkonnast Ninjas in pyjamas said 2013 hakkama uskumatu teoga, nimelt püsisid nad võitmatuna 87 järjestikust mängu, millisele ei ole teised võistkonnad saanud ligilähedalegi. Samas suurusjärgus rahasummasi jagatakse ka põhiliselt individuaalalal Heartstone kus hetke maailma esinumber „ Purple“ resideerub Kanadas.
Nagu igal spordialal kus ringlemas suuremad summad raha, leidub nupumehi, kes suudavad leida võrreldes teistega radikaalselt erinevaid viise tippu jõudmiseks. Näiteks kasutatakse erinevaid ravimeid nagu adderall (narkolepsia ja hüperaktiivsuse vastu kasutatav ravim), et hoida end erksana tunde vältava heitluse vältel ja parandada reaktsioonikiirust või vastupidi rahustada oma liigerutuvat iseloomu. Aastast 2015 on seetõttu kõigil suurematel võistlustel viidud sisse kohustuslik dopinguproov! Lisaks teevad mängukorraldajate elu põrguks veel häkkerid, kes saavutavad abiprogrammide toel võrreldes teiste mängijatega eeliseid, milliseid neil ei ole. Vahelejäänuid ootab ees võistluskeeld koos konto sulgemisega. LOL-s veel tuvastatud häkkimisjuhte pole esinenud kuid võistlustelt eemaldamisi on ette tulnud ebaviisaka käitumise eest. Eestis on alates 2007 aastast korraldatud E-sporditurniire TTÜ egiidi all nimega „TTÜ E-sport“ ning algselt fanaatikutele mõeldud üritus on nüüdsest avalik kõigile ja osalejate hulk läheneb jõudsalt poolele tuhandele.
Tõenäoliselt tekkis lugejatel küsimus, kust võtavad nn. tippmängijad aega kõige selle jaoks ning mis elu see selline on? Vastus on hirmuäratav – see ongi nende elu. Tavaline professionaali päevaplaan näeb välja järgmine: Ärkamise järel 8-10 tunnine livestreamsessioon (mille jooksul show tegemise eest parematele ka makstakse) lühikeste rämpstoidupausidega, seejärel oma mängust koos kommentaaridega video tegemine ning youtube üles riputamine (ka selle eest saab käputäis tegijaid raha). Arutelu temaatilistes foorumites uuenduste ja strateegia üle – nendega peab iga tipp kindlasti kursis olema ning kui ca 7-8 tundi magamisaega maha võtta palju muuks järgi ei jäägi. Mõelgem noored, kas tippsport või tervis. Koreas on mitu mängurit üldise magamatuse ja kurnatuse tõttu juba ekraani taga oma maise teekonna ka lõpetanud, aga tõenäoliselt neile see väga korda ei läinud, sest paljud meist ikka oma meelistegevuse käigus teise ilma saavad minna?
Kommentaarid