Meie Las Vegas. Osa 2

Esimene WSOP-l cashimine, turniiriks $2500 6-max no limit holdm, 63. koht,  $4225. Selle aasta Vegase reisiga algas minu pokkeriajakirjaniku karjäär, kui Tony G pakkus meile Marek Kolgiga võimalust hakata tegema Pokernewsi eestikeelset lehte. Kuigi natuke kahtlesime selle vajalikkuses - Eesti on nii väike (!) - siis lõpuks võtsime asja ikkagi ette. Olid tegusad aastad, aga nüüdseks oleme PokerNewsist läinud nii meie kui ka Tony, tema poliitikasse ja meie Jokker.ee lehele enda rida ajama.

 

SunPokeri "OneSickPromo" on ilmselt terve netipokkeri ajaloo kõige massiivsem reigiralli. 1. detsember kuni 31. mai, poole aasta pikkune projekt; üle miljoni dollari eest WSOP turniiripileteid, 30-le parimale vähemalt WSOP põhiturniiri pilet, kokku auhindu esisajale. Pöörane!

SunPoker oli sel ajal minu peamine mängutuba ja WSOP fännina lõin mõistagi SickPromol kaasa. Alguses oli kõik OK, vaatasin vastaste tempot ning uurisin enda punktikogumisvõimet ning koostasin soovitud auhinna ($10 000 eest WSOP pileteid) võitmiseks vajaminevate punktide kogumise graafiku. Paraku hiljem märkasin, et mida aeg edasi, seda kiiremaks läks vastaste tempo ning konkurentsis püsimiseks pidin ka ise rohkem mängima hakkama. Viimane kuu oli ränkraske, pärast pooleaastast pühendumust ei tahtnud keegi positsioone loovutada ja grinditi veri ninast välja. Nii ka mina, katse-eksituse meetodil tegin selgeks, et kõige tempokamalt teenib punkte $2/4 shorthand limit holdemis. Üsna kiirelt mõistsin, et antud formaadi biitimisele ei pääse ma lähedalegi, aga valikut polnud, priskeid punkte oli hädasti vaja. Nii ma seal istusin ja lasin enda verd imeda nagu jaaniööl keset pinisevat sääseparve; ei vehkinud kätega, ei pritsinud mürki, ainult halisesin vaikselt ja ootasin hommiku saabumist. Kokkuvõttes lasid regularid viimase paari nädalaga Leiboldilt aadrit umbes 3-4k jagu. Päris huvitav oleks teada, mitu mängijat selle promoga ennast läbi põletas ja pokkerile selja pööras?

Õnneks pokkerijumalad hindasid mu pühendumust ning 2007. aasta suvi on Vegase reisidest rahalises mõttes siiani kõige edukam. Tõmbasin diipi juba $1500 PLO8 turniiril (20. koht, $6236). Turniiri avapäev mängiti rahvarohkuse tõttu osaliselt Rio külge lisatud „telgis“, mille kohta Tony G ütles äärmiselt tabavalt “kalaturg” – väljas palav, aga telgis jahe, et kõik need laudadel lookas olevad fishid hapuks ei läheks. 

Nädal hiljem jõudsin $1000 SHOE segamänguturniiril finaallauda, kuldsest võiduvõrust jäi mind lõpuks lahutama 4 mängijat. Siiamaani natuke kahju, aga loodetavasti ei ole see braceleti püüdmisel minu viimane sõna. Ühe rahakoha sain sel aastal veel, $1500 no limit holdem turniiril.

Kuigi mäletamist mööda olen osaenud WSOP põhiturniiril ainult ühe korra (2010), siis ürikutes tuhnides selgus, et tegin seda ka 2007. aastal. Veider värk, mälu ikka teeb trikke, kui aastad mööduvad.

Hendonmob vaikib, nagu poleks käinudki. Aasta, kus kumbki meist ühtegi märki maha ei jätnud. 

Pildil veedame aega Gold Coast hotelli bowlingusaalis.

Teine vaikne aasta otsa. Üks finaallaud Binion Poker Classicult on tõestuseks, et olime vähemasti kohal. Finaallauda jõudmise eest anti meeneks nokamüts, just saying.

Pildil poseerime koos Kristjani, Kerttu ja Runnariga

2010 oli mulle live-pokkeris äärmiselt hea, sai võidetud lausa Eesti aasta mängija tiitel, aga Vegases tolmutasin tühja liiva üles. Mängisin ka põhiturniiri, kus jõudsin kolmandasse päeva, kahjuks rahadeni ei õnnestunud välja venitada. Põhiturniiril osalemise kohta on üks lugugi rääkida: 

Tony G pakkus välja, et steigib mind põhiturniirile. “You`re hot right now, going so strong, you just have to play it.” Olin kevadistel EPT-del teinud mitu head tulemust: 

“You are going to win it and will become a World champion!” ütles alati optimistlik leedukas. Ega mind pikalt veenda polnud ju vajagi, lihtsalt Tonyle meeldib niimoodi rääkida. 

2010. aastast on pärit ka Kairiti kõige sügavam WSOP jooks, mis sai ikkagi liiga vara üsna jubeda lõpu. Väljavõte blogist: “UTG Allan Baekke tõstab 4800, mina lähen  all-in 47 000, ja mees väikselt blindilt teatab: “All-in”. Suur blind ja Baekke foldivad kiiresti ning väike blind hakkab kohkunult seletama, et ta ei kuulnud ei Baekke tõstet ega minu all-ini minekut, et ta tahtis ainult enne pausi blindi võtta ja tal pole mitte midagi! Aimasin halba, kui mees avas . Flop oligi , turni ja riverit ma enam ei näinud, sest tuhisesin lauast minema.” 

Mina vaatasin käe laua kõrval ikka vapralt lõpuni ja väikselt blindil oli veel niipalju nahaalsust nahavahel, et pihises “No spades dealer, please no spades…” Ehhh...5-6 blindi jäi Kassil veel alles ja need läksid sisse  vs , river . Lõpptulemus 120/3100 ja $2927.

2010 tegime ka esimese üüriautoga ringreisi, aga sellest lähemalt juba järgmine kord.