Rendžu – eestlaste kullaauk

Laste- ja noorte huvikeskuse Kullo mõttemängude ringi juhendaja Ants Soosõrv tutvustab eestlaste varjatud "paraadalal" saavutatud tulemusi ja ala jõudmist massidesse.

Kuuldavasti pidid maletajad rääkima, et igaüks, kes on kabet mänginud, on tulnud Eesti meistriks ning kes rendžut, see maailma- või vähemalt Euroopa meistriks. Ega see nii ülepingutatud polegi  :). Tõsi, hiinlased teevad praegu kõva tööd ja tulevik enam nii kullakarva ei näi, ent eestlased on jõudnud juba päris palju kokku krahmata.

Aga tulen nüüd mängu sisu ja ajaloo juurde. Keskkoolis käies (1984-87) hakkasin mängima ruudulisel paberil vahvat mängu, kus üks pool joonistas vihikusse riste ja teine ringe ning võitis mängija, kes esimesena viiest nupust koosneva rea, ehk viisiku moodustas. See oli väga hea ajaviide  ja muutis matemaatikavihiku kaasaskandmise lausa harjumuseks. Klassis toimus poiste vahel turniire (siiamaani vaidleme „Postimehe“ tegevjuhi Aivar Reinapiga kumb meist „kehtiv“  klassi meister on) ja mõned mängisid suisa raha peale.

 Olin kooli juba lõpetanud, kui ühel õhtul kodus ahju küdema pannes märkasin paar nädalat vana ajaleheartiklit, kus sõnad: „rendžu – viis ritta mäng“. Ahjukütmine jäi tahaplaanile, sest selgus, et võimalus on osaleda rendžuülesannete konkursi 1. voorus, mille tähtaeg on ülejärgmine päev. Samuti tuli välja, et minu mängitud „viis ritta“ pole päris sama mis rendžu (mõiste „gomoku“ tuli meil kasutusele märksa hiljem), vaid vaja on veel endale selgeks teha „foolid“ ehk keelatud käigud. Õnneks oli minu „viis ritta“ ehk gomoku tase foolide omandamiseks piisav, jõudsin ülesanded lahendatud ja vastused ära saata. Varsti saabus uus ajaleht, kus 4 parema lahendaja hulgas ka minu nimi, samuti teise vooru ülesanded. Konkursi lõppedes aga kutsuti juba Eesti meistrivõistlustele ja sealt kohe Balti turniirile. Sain küll kiirelt aru, et arenguruumi on pehmelt öeldes küllaga, aga indu see enam maha ei võtnud. Nüüd saab ülesannete lahendamisega alanud rendžukarjääri juba 29 aastat ning mäng tundub endiselt põnev, ehkki fookus on mul läinud võistlemisest treeneri-, organisaatori- ja kohtunikutööle.

Aga aeg on ära tuua eestlaste tähtsamad tiitlid suurvõistlustelt:

1991 – Ando Meritee 2. koht gomoku MM-lt (Moskvas)

1993 – Ando Meritee tuli esmakordselt rendžu maailmameistriks (Arjeplogis, Rootsis)

1994 – Ando Meritee ja Margus Tuvikene saavutasid esikoha Euroopa võistkondlikel (klubide) meistrivõistlustel rendžus koos Ukraina mängijatega (Peterburis)

1995 – Ando Meritee 2. koht rendžu MM-l (Tallinnas)

1996 – Ando Meritee Euroopa meister rendžus (Stockholmis), Margus Tuvikene noorte maailmameister (Nižnii Novgorodis), Eesti võistkond (Ando Meritee, Ants Soosõrv, Margus Tuvikene, Marek Kolk) 2. koht võistkondlikul MM-l (Peterburis)

1997  – Ando Meritee 2. koht rendžu MM-l (Peterburis)

1998  – Ando Meritee Euroopa meister rendžus, Ants Soosõrv 3. koht (Tallinnas)

1999 – Ando Meritee tuli teistkordselt rendžu maailmameistriks (Pekingis), Tunnet Taimla noorte Euroopa meister (Podjugas, Venemaal)

2000 – Johann Lentsi 2. koht noorte MM-lt (Arjeplogis, Rootsis).Ants Soosõrv sai 2. koha Euroopa meistrivõistlustel (Žovti Vodis, Ukrainas)

2001 -  Ando Meritee tuli kolmandat korda rendžu maailmameistriks (Kiotos), Tunnet Taimla noorte Euroopa meistriks, Johann Lents, Evelyn Tihkan ja Helen Milva said 2. koha (Tallinnas)

2002 – Tunnet Taimla tuli noorte maailmameistriks, Timo Ilu 3. koht (Podjugas, Venemaal), Eesti võistkond (Ants Soosõrv, Tunnet Taimla, Johann Lents, Timo Ilu, Maris Tuvikene) sai 2. koha võistkondlikul MM-l (Vadstenas, Rootsis), Tunnet Taimla 2. koht Euroopa meistrivõistlustel (Karepal, Eestis)

2003 – Tunnet Taimla tuli esmakordselt rendžu maailmameistriks (Vadstenas, Rootsis), Ando Meritee 3. koht. Tunnet Taimla 2. koht noorte Euroopa meistrivõistlustelt (Karepal, Eestis).

2004 - Eesti võistkond (Ando Meritee, Tunnet Taimla , Ants Soosõrv, Timo Ilu, Irene  Karlsson) sai 2. koha võistkondlikul MM-l (Tjumenis, Venemaal). Euroopa meistrivõistlustel sai 2. koha Johann Lents (Podjugas, Venemaal)

Noorte maailmameistrivõistlustel (Jerevanis) said 2. koha Timo Ilu ja Ester Eggert, 3. koha Johann Lents ja Kaia Kolk.

2005 – Ando Meritee tuli neljandat korda maailmameistriks (Tallinnas), Maris Tuvikene saavutas naiste hulgas 3. koha. Noorte EM-l (Sürgaveres) sai Tunnet Taimla 1., Andry Purk ja Timo Ilu 2., Johann Lents ja Karin Klooster 3. koha

2006 – Ando Meritee tuli teist korda Euroopa meistriks, Ants Soosõrv sai 3. koha (Havlickuv Brodis, Tšehhis). Noorte MM-l (Pekingis) saavutasid Johann Lents ja Ester Eggert 2. koha. Teise koha võitis ka Eesti võistkond (Ando Meritee, Tunnet Taimla, Ants Soosõrv, Aivo Oll, Johann Lents võistkondlikul MM-l (Tallinnas).

2007 –Timo Ilu tuli noorte Euroopa meistriks, 2. koha said Johann Lents ja Martin Hõbemägi, 3. Rainer Kelk ja Karin Klooster (Pardubices, Tšehhis)

2008 – Eesti võistkond tuli Helsingis esimest korda võistkondlikuks maailmameistriks

(koosseisus Tunnet Taimla, Aivo Oll, Andry Purk, Ants Soosõrv, Johann Lents)

Noorte maailmameistriks tulid Aivo Oll ja Martin Hõbemägi, 2. koha sai Paul Väljataga, 3. koha Rainer Kelk (Haapsalus).

Euroopa meistriks tuli Aivo Oll, 3. koha sai Tunnet Taimla (Peterburis)

2009 – Tunnet Taimla pälvis 2. koha MM-l (Pardubices, Tšehhis) Martin Hõbemägi tuli noorte Euroopa meistriks, Johann Lents saavutas 2. koha Žovti Vodis, Ukrainas)

2010 – Eesti võistkond (Tunnet Taimla, Aivo Oll, Andry Purk, Ants Soosõrv) sai 2. koha võistkondlikul MM-l (Tokios). Euroopa meistrivõistlustel saavutas Tunnet Taimla 2. koha (Karepal).Noorte MM-l tuli Martin Hõbemägi teiseks (Jerevanis).

2011 – Noorte Euroopa meistriks tuli Mai Narva, 2. koha said Martin Hõbemägi ja Madli Mirme, 3. Paul Väljataga (Rakveres)

2012 – Tuuli Tiivel tuli noorte maailmameistriks. Martin Hõbemägi ja Erko Olumets saavutasid 2. ja Argo Lillemaa 3. koha (Suzdalis, Venemaal)

EM-l  sai 2. koha Ants Soosõrv (Suzdalis, Venemaal)

2013 –  Tunnet Taimla tuli teistkordselt individuaalseks maailmameistriks (Tallinnas) Noorte Euroopa meistriks tuli Martin Hõbemägi, 2. koha said Kuno Kolk, Villem Mesila ja Mark Heidmets, 3. Paul Kolk ja Kevin Kaido Kallikorm (Suure-Jaanis). Martin Hõbemägi tuli samas ka välkgomoku noorte Euroopa meistriks.

2014 – Teistkordselt saavutas võistkondliku maailmameistritiitli Eesti koondis (Tunnet Taimla, Martin Hõbemägi, Ants Soosõrv, Johann Lents, Ando Meritee (Taipeis). Euroopa meistriks tuli Ants Soosõrv (Tallinnas), teiseks Martin Hõbemägi. Noorte maailmameistriks (Suure-Jaanis) tuli Martin Hõbemägi, kolmandaks Villem Mesila.

 Samas toimunud välkgomoku noorte maailmameistrivõistlustel sai 3. koha Paul Väljataga.

2015 – Noorte Euroopa meistriteks (Istanbulis) tulid Martin Hõbemägi ja Georg-Romet Topkin, 2. koha saavutasid Villem Mesila ja Markus Ikla, 3. Kuno Kolk. Samas toimunud kiirgomoku EM-i võitis Martin Hõbemägi, kolmandaks platseerus Kuno Kolk.

2016 – Eesti võistkond (Aivo Oll, Tunnet Taimla, Martin Hõbemägi, Renee Pajuste, Johann Lents) saavutas kolmandat korda võistkondliku maailmameistritiitli (Tallinnas).

Samuti Tallinnas toimunud noorte maailmameistrivõistlustel tulid maailmameistriteks Martin Hõbemägi ja Georg-Romet Topkin, 2. koha said Villem Mesila ja Brenet Rahumägi, kolmandaks platseerusid Markus Ikla, Mari Kolk ja Tauri Purk. Kiirgomoku MM-i võitis taas Martin Hõbemägi.

Kui jaksasid, hea lugeja,  selle pika nimekirja lõppu jõuda, siis tekkis ehk ka soov enda nime siia lisandumas näha. Ega ilma võistlemata sellest midagi välja ei tule. Õnneks on rendžu põnev ja pea kõigile kontimööda mäng, tasub proovida.