Esimeses osas rääkisime sellest, mis on ennustamine, mille põhjal arvestatakse tõenäosusi ning koefitsiente ja mis viisil kihlveokontor raha teenib.
Viies osa keskendus üle/alla (over/under) panustamisele ning selle, kuidas saada aru murd-, poole- ja veerandkohalistest arvudest.
Täna võtame vaatluse alla händikäpi mõiste.
Juhtub harva, et omavahel konkureerivad sportlased või võistkonnad on tasemelt täiesti võrdselt. Olgu tegemist lauatennise, poksi, hoki või kasvõi lauluvõistlusega - enamasti on ikka üks pool teis(t)est kasvõi natukenegi tugevam ning seda väljendavad ka koefitsiendid: favoriidi oma on alati madalam, "võimalikul üllatajal" aga kõrgem. Et panustamine oleks aga põnevam ning ka pealtnäha ebavõrdsete osapoolte koefitsiendid ühtlase(ma)d, kasutatakse spordiennustuses sageli händikäpi.
Händikäpi peamine eesmärk on erineva tasemega võistlejate ühtlustamine
Igal händikäpil on kindel numbriline väärtus, mis võib olla nii positiivne kui negatiivne. Lõpptulemuse saamiseks liidetakse skoorile positiivne händikäp või lahutatakse skoorist negatiivne händikäp. Kihlveokontor võib pakkuda ühele sündmusele mitmeid erinevaid händikäppe, mis pole panuse tegemisel teineteisest sõltuvad.
Händikäpid jagunevad kolmepoolseteks (3-Way või Euroopa) ning Aasia händikäppideks. Nende peamine erinevus seisneb selles, et Euroopa händikäp võimaldab panustada ka viigile, Aasia händikäp aga vaid valitud osapoole võidule.
Euroopa händikäp
Oletame, et vutimurul kohtuvad Eesti ning Itaalia koondised. Selge see, et Itaalia on favoriit ning kihlveokontori koefitsiendid on kindlalt ühe võistkonna poolele kaldu: Itaalia võit - 1.25, viik - 6.50 ja Eesti võit - 12.00.
Händikäpi(de) abil saab selle pealtnäha igava panustamise hoopis põnevamaks muuta. Oletame, et mängija panustab Eestile händikäpiga +2, mis tähendab, et tinglikult algab mäng Eesti 2:0 eduseisul. Kui Eesti händikäpi +2 korral on koefid hoopis 2,80/3,10/2,80, siis see näitab, et sisuliselt peaks kihlveokontor meeskondi võrdseks juhul, kui Eestil oleks kaheväravaline eelis.
Kui mängija teeb nüüd Eesti võidule 10-eurose panuse, siis ta:
- ...võidab 28 eurot (netotulu 18 eurot) juhul kui 1) Eesti võidab 2) mäng jääb viiki või 3) Itaalia võidab kohtumisega ühe väravaga. Seda põhjusel, et tinglikult on Eestil kaheväravaline eelis. Tegelikust skoorist 0:0 saab Eesti võit 2:0, Itaalia võidust 3:2 aga näiteks Eesti võit 4:3.
- ...kaotab algpanuse 10 eurot, kui Itaalia võidab täpselt kahe väravaga, sest nii saab näiteks 2:0-st 2:2, mis on viik.
- ...kaotab algpanuse 10 eurot, kui taalia võidab mängu kolme või enama väravaga (3:0-st saab 3:2, mis midagi ei muuda).
Händikäpiga panustamisel on omad riskid ning kindlasti tuleb mõista, et händikäpiga määratud eduseisus algab mäng vaid panustaja arvutis, mitte aga staadionil. Võimalik, et näiteks tugevamal osapoolel polegi vajadust kohtumist suure skooriga võita, vaid lihtsalt parem olla.
Aasia händikäp
Aasia händikäpiga (edaspidi AH) elimineeritakse kihlveost viigi võimalus, võimaldades panustada ainult võidule. Kui AH-le panustades on tulemuseks viik, siis võrdsustatakse panus ühega ja tagastatakse.
Jätkates eelmist näidet, võiksid AH Itaalia +2 korral olla koefid järgmised: Eesti võit 1.85, Itaalia võit 1.85. Kui mängija teeb Eesti võidule 10-eurose panuse, siis ta:
- ...võidab 18,5 eurot (netotulu 8,5 eurot) kui mäng jääb viiki või Itaalia võidab kohtumisega ühe väravaga.
- ...saab 10 eurot tagasi kui Itaalia võidab täpselt kahe väravaga.
- ...kaotab algpanuse 10 eurot, kui Itaalia võidab mängu kolme või enama väravaga.
Pool-, veerand- ja kolmveerandarvude kasutamine
Lisaks täisarvudele võib AH olla avaldatud ka pool-, veerand- või kolmveerandarvudena. Poolarvude korral on kõik veelgi lihtsam kui täisarvudega - panus saab vaid kas võita või kaotada. Kui Eesti - Itaalia mängus on Eesti händikäp +1,5, siis võidab Eesti võidule tehtud panus juhul kui 1) Eesti võidab, 2) kohtumine jääb viiki või 3) Itaalia võidab ühe väravaga. Panus kaotab aga siis kui Itaalia võidab kahe või enama väravaga.
Mõnevõrra keerulisem on asi aga siis, kui kasutatakse üksteisest komaga eraldatud või veerand- ja kolmveerandarve. Sisuliselt on nende tähendus sama - näiteks "1.0, 1,5" on identne 1,25-ga, vahe on ainult kirjapildis. Tuletamaks meelde, milline on veerand- ja kolmveerandarvude üldine loogika, soovitan uuesti lugeda selle peatüki viimast osa.
Sarnaselt "üle" ja "alla" panustega jagatakse panus kaheks. Näiteks +1,25 korral arvestatakse 50% panuse ulatuses händikäpi 1.0, ülejäänud 50%-le rakendub aga händikäp 1.50.
Näide 1: Kui mängija panustab Eesti - Itaalia mängus Itaalia võidule AH-ga "Itaalia -1,25", siis:
- juhul kui Itaalia võidab mängu kahe või enama väravaga, võidab terve panus.
- juhul kui Itaalia Itaalia võidab mängu täpselt ühe väravaga, siis pool panusest (-1,0) tagastatakse, teine pool (-1,5) aga kaotab.
- juhul kui mäng jääb viiki või lõppeb Eesti võiduga, siis kogu panus kaotab.
Näide 2: Kui mängija panustab Eesti - Itaalia mängus Eesti võidule AH-ga "Eesti +1,75", siis:
- juhul kui Eesti võidab mängu, mäng jääb viiki või Itaalia võidab ühe väravaga, võidab terve panus.
- juhul kui Itaalia Itaalia võidab mängu täpselt kahe väravaga, siis pool panusest (+1,5) kaotab, teine pool (+2,0) aga tagastatakse.
- juhul kui Itaalia võidab kolme või enama väravaga, siis kogu panus kaotab.
Kommentaarid