„Panustuse koetis“ ja „25 erinevat sporti“ – milleks meile sellised tõlked?

Kas artiklile lisatud pildi vasakpoolset osa vaatasid? Kas tead ikka täpselt, mis loom on "Panustuse Koetis"? Kui oled pokkerimängija, siis kas valid seda nähes „töökeeleks“ eesti keele või eelistad hoopis mugavamat ja arusaadavamat inglise keelt?

Kui oled spordiennustaja, siis kas tõttad liituma promoga, mille sisu on pandud kirja järgmiselt: Kaotatud bet bet tüüp "mängu" tagasiostmisel, kui parasjagu mängu viimase värava löömist alates 57:00 - 59:59 mängu ajal ning kasutajate ennustus arvutatakse kadunud, sest seda eesmärki. (Edendamine ei kehti, kui eesmärk ei mõjuta ennustuse tulemuseks tüüp mängu)?

Tekitab Sinus tõmmet ning usaldust slogan: meie spordivalikus on rohkem kui 25 erinevat sporti saadaval?

Need on vaid mõned üksikud näited reaalsetest tõlgetest, mis pärinevad Eestis litsentseeritud online-hasartmängufirmade kodulehtedelt ning tarkvarast, mille tase on viimaste aastate jooksul küll mõnevõrra paranenud, kuid banaalsusi ning arusaamatuid sõnu/lauseid leidub siiani veel küllaga. Kahjuks märksa rohkem kui enamikes teistes valdkondades...  

Okei - grammatilisi ja tõlkimisel tekkinud lohakusvigu tuleb mõistagi kõigil ette, aga kui sisust pole võimalik ülepea aru saada, see kubiseb eksitavast infost või tuleb sisu mõistmiseks tublisti pead murda, siis on asi ikka päris paha. Vaevalt tahab tänapäevases kiires elutempos ükski pokkerimängija mõistatada, et mis vahet on „täispangal“ ja "täispanusel“ ning mida ta peaks tegema, kui tuleb kiires lauas sekundite jooksul all-in minna. Lihtsam siis juba kohe inglise keelele üle minna, eriti kui pea kõikides tingimustes on alati rõhutatud, et võimalike vasturääkivuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. 

 

Üldjuhul loovad veebilehtede sisu ning tõlgivad tekste:  

1) Professionaalsed toimetajad või copywriterid. Ühesõnaga inimesed, kes oskavad kirjutada, enda poolt loodud sisu ka müüa ning peaksid valdama ka teemat (siinkohal tuleb mõista, et kohe kindlasti ei ole iga tõlk ega ka mitte toimetaja copywriter). Tegemist on selgelt kõige kallima, kuigi kahtlemata kvaliteetse tööjõuga.

2) Omad töötajad. Kui need inimesed oskavad ka kirjutada, siis annab see reeglina kõige parema tulemuse, sest teemat valdavad nad nagunii. Jama tekib aga juhul, kui need inimesed kirjutada ei oska (või veelgi hullem - ei oska, kuid ise arvavad, et oskavad). Viimasel juhul tuleks kindlasti kaaluda kellegi appi palumist. Eriti siis, kui sisuloome eest vastutava inimese emakeel ei ole eesti keel...

3) Tõlkebürood. See on kõige mugavam, kiirem ja odavam võimalus, mida praktiseerivad eelkõige just need ettevõtted, kel ei tööta Eestis kas ühtegi inimest või töötab neid siin väga vähe. Paraku pärineb enamus värdtõlkeid aga just sealt, mistõttu peatume neil ka natuke pikemalt.  

 

Esiteks - kes on tõlkebüroo töötaja? Reeglina filoloogiharidusega inimene, näiteks endine või praegune keeleõpetaja. Suurem osa neist valdab täiesti vabalt nii lähte- kui eesti keelt (kuigi mitte kõik!) ning kindlasti on neil aja jooksul tekkinud ka märkimisväärsed teadmised üldistelt aladelt nagu näiteks juriidika või riigihaldus.

Paraku on aga hasartmängud võrdlemisi spetsiifiline valdkond, mille sõnavara pole Eestis siiani veel täpselt välja kujunenud ning mida puudutavaid tõlkeid ei tellita tõenäoliselt ka kuigi palju. See tähendab, et suure tõenäosusega pole filoloogist tõlgil mitte kõige udusematki aimu sellest, mida tähendavad näiteks sõnad "blind", "rake", "all-in", "odds" või "wild" pokkeri, spordiennustuse või kasiinomängude kontekstis. Leidmaks nendele sõnadele sobivad vasteid, kasutab ta programme või sõnastikke, kust on vastavat info väga keeruline leida. Lõpuks lähtub ta ikkagi sisetundest ning see ei pruugi alati õige olla.  

Mõistagi tulevad nii filoloogiaalased teadmised kui haridus (veebilehe) tekstide loomisel vägagi kasuks, kuid neist veelgi olulisem on teema valdamine ning oskus teistele inimestele asjad võimalikult lihtsalt ja loogiliselt selgeks teha. Nii suudab keskpärase inglise keele oskuse, kuid muidu hea kirjutamisoskusega surfar kindlasti mõne spetsiifilise surfiteksti paremini inglise keelest eesti keelde tõlkida kui perfektselt keelt valdav endine õpetaja, kes tavaelus surfilauda lumelauast või veelgi hullem - salvokelgust - ei erista. Olgu see lihtsalt üks näide. 

Teiseks – milline on tõlkebüroo töötaja motivatsioon? Tõenäoliselt etteantud tekst võimalikult kiiresti ära tõlkida, tasu (kas mahu- või harvem ajapõhine) kätte saada ning järgmise töö juurde minna. Tema pole see, kes peaks kliendile selle pakkumise pärast pakkumise avaldamist maha müüma.  

Kolmandaks – miks kasutab operaator tõlkebüroo teenust? Põhjused peituvad eelkõige mugavuses (partneriks võetud üks ja kindel rahvusvaheline tõlkebüroo organiseerib tõlked üheaegselt kõikidesse keeltesse), vastavate töötajate puuduses või ka selles, et häid copywritereid on raske/tülikas leida ning nende töö on kallis. Sel juhul töötab copywriter (või terve meeskond) peakontoris, kirjutab tekstid inglise keeles valmis ning need tõlgitakse hiljem teistesse keeltesse. Oskamatu tõlkega võidakse aga kahjuks kogu algse copywriteri töö ära nullida. 

 

Ja neljandaks – kas operaatoril on kvaliteeti ülepea vaja? Tõenäoliselt leidub kõikides valdkondades küllaga välismaise taustaga ettevõtteid, kes lähtuvad ainult üldisest keeleseaduse nõudest ning lasevad tõlkida oma sisu eesti keelde põhjusel, et see oleks tehtud ja nõutav „ristike“ kirjas. Kvaliteet neile erilist huvi ei paku ning peavalu ei valmista ka see, kui mängijad suunduvad edasi sama ettevõtte ingliskeelsele veebilehele, et üldse aru saada, milles pakkumine seisneb. 

Samas on küllaga ka kliente, kes ei viitsi seda teha ega otsida viise, kuidas „Panustuse Koetis“ ekraanil „Betting Structure’iks“ muuta. Nad lähevad lihtsalt minema ja/või otsustavad konkurendi kasuks. Kokkuvõttes võivad minna kaduma väga suured summad, kuid las see olla nüüd juba iga operaatori otsustada, kas soovitakse kuus kolme- või äärmisel juhul väike neljakohaline summa kokku hoida ning riskida arusaamatute ja jaburate tekstidega veebilehel.  

Mõistagi ei soovi me nüüd kõiki tõlkebüroosid ega sealseid töötajaid tümitada. On nendegi seas väga hea keeletunnetusega loomingulisi inimesi, kes ka (mingilgi määral) teemat valdavad, samuti ei pruugi tõlk saada teksti kätte sellisena nagu me seda veebis näeme (pahatihti antakse ette vaid eraldi sõnad ja väljendid ilma täiendava seletuseta). Kuid siiski ei pääse me mööda tõsiasjast, et mõned tõlgid lihtsalt ongi väga-väga pealiskaudsed ning teemakauged. 

Aga lõpetuseks tahaks ikka kiita ka. Näiteks Paf on paistnud aastaid silma ladusate ja lõbusate tekstidega, kust saab väga täpselt aru, milles on asja iva. Ka kaks aastat tagasi Eestisse tulnud Coolbet on väga püüdlik ning küsib alati vajadusel abi. Häid näiteid on õnneks teisigi ning tervikuna on võrreldes 7-8 aasta taguse ajaga paljud asjad ikka tükk maad paremaks läinud. Loodame, et lähevad ka edaspidi!

Milliseid naljakaid, veidraid ning jaburaid tõlkeid oled ise näinud? Kirjuta kommentaaridesse!