13 turniirist koosnenud 2022. aasta Eesti meistrivõistlused on nüüdseks läbi ning täpselt 16 inimest saavad rõõmustada just nendel tiitlivõistlustel võidetu üle. Miks just 16? Sest kahel turniiril oli kaks või enam võitjat, kaks mängijat suutsid võita kumbki kaks turniiri ning kahel turniiril oli üle ühe võitja. Turniiride kokkuvõtteid saad lugeda ETPF-i lehel, Jokker.ee võtab nüüd aga kokku EMV 2022 viis tipphetke.
--
5. Ave ning Veiko harukordne stabiilsus
Tore on näha, kuidas üks mängija suudab just ühes formaadis aastaid väga häid tulemusi näidata.
2021. aasta Eesti naismängija auhinnale nomineeritud Ave Lepik oli 2016. aastal paarismängus neljas, 2017. ja 2018. aastal kolmas ning 2019. aastal võitja. 2020. aastal jäi turniir ära, 2021. aastal cashi ei tulnud, kuid 2022. aastal maandus Ave taas poodiumil - sel korral teisena. Kui kõikidel eelmistel juhtudel oli hea tulemuse kaasautoriks Gert Laanemets, siis nüüd leidis Ave paarilise hirmkuulsa Rakvere pokkerihai Kristo Erala näol.
Ärme unusta ka teenekat pokkeriveterani Veiko Aavat. 2019. aastal võitis ta 8-Game'i, korrates sama 2021. aastal (2020 jäid tiitlivõistlused vahele). Ja Veiko oli finaallauas ehk kuue parima seas ka tänavu, kuigi tiitel jäi sel korral paraku kaugele.
--
4. Hola Hispaania, do svidanja Venemaa
Sel aastal osales EMV põhiturniiril vähemalt 10 hispaanlast, kes pole valdavalt küll Eestis viibivad turistid ega isegi IT-firmade töötajad, vaid Eesti häid seadusi nautivad elukutselised netimängijad. Üks hispaanlane juhtis teise päeva alguses, teine läks aga liidrina finaallauda, kuid kaheksandast kohast seal siiski kõrgemale ei jõudnud. Tänavusel EMV-l oli pea võimatu "matadoore" mitte märgata, eriti kui nad vahepeal koguni neljakesi ühte lauda sattusid.
Agressorriikide (Venemaa ja Valgevene) kodanikke sel aastal EMV-le ei lubatud ning tõenäoliselt jäi seetõttu ka nii mõnelgi seltsimehel osalemata, kuid õnneks on nende arv Eestis pokkerikogukonnas väga väike. Märgata võis küll seda, et nii mõnigi kohalik mängija, kelle nime taga ilutses veel eelmisel aastal Venemaa, eelistas selle nüüd Eesti vastu vahetada...
--
3. Hobimängijate tähelend põhiturniiril
Sel aastal oli EMV põhiturniirilt puudu palju tipptasemel pokkeriproffe (Ottomar, Ranno, Aleksei, Jarmo, Urmo jt.) ning tänu sellele ka harrastajatel märksa lihtsam. Eelmisel aastal midagi kergelt ei tulnud, sest niite tõmbas üliagressiivne high-roller cashimängija Taisto Janter.
Nii polnud ka EMV põhiturniiri finaalis tegelikult ühtegi mängijat, keda pokkeriüldsus tunneks 100%-lise hardcore pokkeriprofina, kuigi taset on neil kõigil ning samuti ei saa välistada, et vähemalt 2-3 finalisti teenib siiski pokkeriga ka regulaarset elatist. Kui keegi oleks julgenud panustada Coolbetis sellele, et esikolmiku moodustavad täielikult hobimängijad ning suurima raha jagavad Magnus, Arvo-Mart ja Christel, siis oleks temagi päris rikkaks saanud.
Objektiivselt võttes oli Magnus Pukk üllatusvõitja. Samas teab igaüks, et EMV põhiturniir on oma tõelise deep-stack formaadiga tõeline väljakutse igal tasemel mängijale ning juhuslikud gamblerid finaallauda ei jõua, veel vähem seal ei võida.
--
2. Hanno kaks järjestikust tiitlivõitu
Mille poolest on tuntud Marius Morel ning Marko Kolk? Mõlemad võitsid omal ajal kaks järjestikust Eesti meistritiilit, seejuures veel ühe õhtu jooksul. Sel aastal lisandus klubisse - tõsi väikese erandiga - Hanno Kerem, kes pani kinni 8-Game'i ja päev aega hiljem ka Progressive Bounty. Hanno krooniti ka aasta mängijaks, samuti võitis lisaks temale kaks turniiri Kert Hallik.
Kes oli üldränkingus kolmas? Mõistagi Tarmo "mincash" Tammel, kelle puhul peetakse suurturniiridel rahadesse mittejõudmist lausa imeks. Sel aastal langesid nii Tammel kui "betoonmehed" Mati Pirn ja Andrei Mjagkov vähemalt põhiturniiril ebaharilikult kiirelt välja.
--
1. Christeli tee põhiturniiri esikolmikusse
Põhiturniiri võitis lõpuks küll Magnus ning kindlasti sai palju uusi fänne ka sisukalt esinenud "Eesti kauboi" Arvo-Mart Elvisto, kuid rahva poolehoid kippus kuuluma ikkagi Christel Pillerile. Mitte ainuüksi põhjusel, et Christel oli ainus finaali jõudnud naismängija, vaid ka tema imelise teekonna tõttu.
Christelil oli terve teise päeva pisike stäkk ning juba tükk aega enne mullimängu algust tundus võrdlemisi ebatõenäoline, et ta suudab üldse rahadesse jõuda. Ometi nii just läks, kuigi Christeli stäkk oli mulli lõhkemisel kõigest 1XBB ning teda päästis suuresti vaid see, et teist ülimalt shorti mängijat Aleksandr Kupermani tabas hävitav blindiring esimesena. Aga Christel ei kavatsenudki vaid rahadesse tulekuga rahuldada, vaid venitas end kenasti (10XBB-ga, küll 8 korda väiksem keskmisest) koguni finaallauda.
"Küllap ta langeb kohe välja aga 9. koht on ju ka hea," arvasid paljud. Aga nad eksisid jälle. Finaalis kasvas Christeli stäkk pidevalt ning ühel hetkel polnud ta ainuüksi rongi alt pääsenud, vaid lausa hingas liidritele kuklasse. Kui Christeli mängu poleks lõpetanud bad beat vs. , siis pagan teab - äkki kirjutaksime hoopis temast kui põhiturniiri võitjast. Kuid ka kolmas koht (läbi aegade esimene naismängija EMV ME poodiumil) on erakordselt võimas saavutus.
Naistest jõudis muide põhiturniiril rahadesse ka auhinnagala hostess Evely Ventsli, kes on seda korra (täpselt 10 aastat tagasi) varemgi suutnud!
EMV üldnumbrid ning 2021. aasta parimad
Kuidas jääda rahule EMV osalejate arvuga? Olympic Casino pokkerimänedžeri Meelis Visti sõnul olid numbrid enam-vähem sellised, mida oodati - ei midagi müstilist, kuid kindlasti mitte altminek. Nigelaks on koroona-aastatega jäänud vaid heads-up mängijate arv (sel aastal 32, mullu 28), sest alles 2019. aastal oli võistlejaid üle 70.
Ka segamängud pole just ülearu populaarsed ega meelita uusi mängijaid - peamiselt võistlevad seal ikka veteranid (nagu ka näiteks WSOP-l). Naisteturniir tegi väikse hüppe ülesmäge, Progressive Bounty läks väga edukalt ning ka paarismäng tõi tavapärase laulupeo kohale. Flippajaid leidus samuti piisavalt, kuigi paljud mängijd avaldasid nurinat, et tegu on liigse gamblinguga.
Võrreldes eelmise aastaga oli nii rahvaturniiril kui põhiturniiril selgelt rohkem osalejaid, kuigi eelmise kümnendi lõpubuumi tasemele need siiski ei küündinud. High-Rolleri 11 osaleja üle pole mingit põhjust vinguda, sest tegemist oli eestikeskse turniiri kohta enneolematu sisseostuga (2000 eurot, re-entry), mis mõeldudki vaid valitud seltskonnale.
Üldiselt oli turniirikava hea, korraldus sujus ning väga ülekohtune oleks kellelegi etteheiteid teha. Turniiride sisseostude suurendamine on samuti põhjendatud, sest inflatsioon on meeletu ning pokkerit mängivad enamasti edukad inimesed.
EMV põhiturniiri ülekannet luges meie lehel umbes 5000 unikaalset külastajat. Seegi on viimase viie aasta tavaline number, jäädes küll 2010-ndate aastate alguses tasemest umbes kaks korda maha. Aga eks tollal oligi selge rahvapokkeri kõrghetk.
EMV auhinnagala on kena ja väärikas ning auhinnad läksid sinna, kuhu nad ka minema pidid. Kes siis veel väärinuks Aasta Mängija auhinda rohkem kui hetkel Küprosel kõrget mängu mängiv Ottomar Ladva? Samuti polnud kuigi suureks üllatuseks pikaaegse Olympic Casino pokkeriklubi eestvedaja, nüüdseks küll kahjuks teisele tegevusalale suundunud Risto Suurpõllu valimine Eesti pokkeri kuulsuste halli.
Leia siit kõikide Eesti pokkerimeistrite loetelu aastate lõikes ning siit sama võidetud tiitlite arvu järgi. Tšekka ka Eesti pokkeri auhindade võitjaid!
Artikli fotod: Elena Kask
Kommentaarid