Mitmekordsest Eesti malemeistrist, selle kümnendi alguses üheks meie suurimaks tulevikutäheks tituleeritud Ottomar Ladvast (pildil keskel) on saanud väga lühikese ajaga üks kõige kuumemaid nimesid Eesti pokkeris.
Kuna Ottomar hoiab madalat profiili, teab laiem avalikkus tema pokkerikarjäärist paraku üsna vähe ning rohkem tuntakse Ottomari endiselt pigem maletaja kui pokkerimängijana. Küllap jäi mõnele fanaatikule tõesti silma
tema võit Tallinna MPN Poker Tour High-Rolleril
selle aasta jaanuaris ja küllap pälvis veelgi suuremat tähelepanu
Ottomari triumf 3260 mängijaga Barcelona EPT karikaturniiril selle aasta augustis, kus ta teenis 223 870 eurot auhinnaraha. Kuid isegi see viimane välgatus kipub Ottomarist kõnelevate maleuudiste varju jääma.
Reaalsus kõneleb aga teist keelt. Tänasel päeval on tegemist puhtakujulise online-profiga. Malet mängib Ottomar juba enam kui aasta vaid hobikorras ning ka live-pokker on tema elus üsna teisejärguline. Kuigi mees soovib ka live'is paremaks saada ning arvab, et selleks tuleks mängida senisest märksa rohkem vähemalt 5000-eurose (!) sisseostuga turniire. Ühesõnaga madistada tasemel, milleni küündivad vaid vähesed Eesti pokkeritipud.
Lühike tagasivaade Ottomari senistele saavutustele ning põgus tutvus annab selget tunnistust, et tegemist on tegudemehega. Ta on tõsine, kuigi mõistab ka nalja. Ei algata niisama vestlusi, kuid kui avaneb, siis suhtleb üsna vabalt. Ta ei jahvata niisama, kuid võib vägagi sisukalt suhelda erinevatel teemadel, mis on olulised ja konkreetsed. Ta oskab keskenduda, viitsib õppida ning olla väga tähelepanelik. Lisame sellele veel suurepärase analüüsivõime ja saamegi mehe, kelles on olemas kõik hädavajalik suures mängus läbilöömiseks.
Males võidetut üle ei tähtsusta
Algatuseks tuleme siiski male juurde tagasi, sest Ottomarist rääkides ei saa me sellest ka kõige parema tahtmise juures üle ega ümber. Veel 5-10 aastat tagasi oli tegemist poisiga, kellelt oodati väga palju. Kas just päris uut Paul Kerest, kuid siiski tegijat, kes võiks Eesti male taas maailmakaardile upitada.
Põhjust oli selleks ju küllaga. Lihtne Haapsalu koolipoiss võitis tiitleid otsekui mängleva kergusega. 12-aastaste Euroopa meister kiirmales, seejärel ka kuni 14-aastaste Euroopa meister välkmales. Kõigest 15-aastaselt oli Ottomar juba Eesti absoluutne malemeister ehk jõudnud tippu aasta varem kui legendaarne Lembit Oll, kes suutis hiljem tõusta koguni maailma 25 parima maletaja sekka.
Temale iseloomulikult jääb Ottomar aga malest rääkides väga tagasihoidlikuks ning tunnistab, et paljude tiitlite taga oli tegelikult hõre konkurents. „Erinevate sisetülide tõttu ei võtnud Eesti meistrivõistlustest osa kaugeltki kõige paremad maletajad ning ka olümpiakoondis sai seetõttu üsna nõrk,“ tõdeb Ottomar. Neljal korral maleolümpial käinud mees tunnistab tagantjärgi, et debüüti tehes ei olnud tema tegelik tase üldsegi Eesti koondise vääriline, kuid mängida ju ometi tuli, sest paremad lihtsalt lauda ei istunud.
Esimestele tiitlitele järgnesid teised ja kolmandad ning ühtekokku on Ottomar koguni neljakordne Eesti malemeister. Muuhulgas on Ottomar oma karjääri jooksul kohtunud maailmaliigas Pro Chess League ka valitseva maailmameistri Magnus Carlseni endaga, kellega sõlmiti sõbralik viik. Kõlab nagu hästi, kuid paljud malesõbrad teavad, et Eestis on veel kõvemaidki mehi: näiteks Kaido Külaotsal on terve lifetime-skoor Carlseni vastu plussis!
- Ottomar, spekuleerime äkki natuke. Kui sa mängiksid Carlseni vastu 10 partiid – pooled valgete ja pooled mustadega – siis milline võiks olla lõpptulemus?
„Puhtmatemaatiliselt võiks minu skoor olla poolteist kuni kaks punkti kümnest (males annab võit ühe, viik pool punkti – autori märkus),“ eeldab Ottomar. „Sarnaselt pokkerile on siiski ka males teatav variatsioon, kuid olen kindel, et kõiki mänge ma küll ei kaotaks,“ selgitab mees.
Igaks juhuks olgu märgitud, et sõna variatsioon kehtib males vaid tipptegijate kohta. Erinevalt pokkerist poleks keskmisel pühapäevamaletajal niihästi Carlseni kui Ottomari vastu mitte mingeid võimalusi ning vähegi võrdse ajalimiidiga mängides oleks 0:10 kaotus (malendite värvist sõltumata) sama kindel kui see, et kolmapäeva järel tuleb neljapäev.
Aga see selleks. Artikleid malest ning Ottomari saavutustest on internetis hulgaliselt. Kuidas sai niivõrd nimekast maleässast aga suht üleöö tunnustatud pokkeriproff?
Pokker on maletajate seas pop
See pole kellelegi saladus, et pokkerimängijate seas on palju maletaustaga inimesi. „Maleringkondades räägitakse pokkerist palju ning ma arvan, et vähemalt mingil hetkel on kõik maletajad pokkerit proovinud,“ nõustub Ottomar.
Edasi räägib meie loo kangelane, et umbes kümmekond aastat tagasi teenisid Eesti suurmeistrid ka pokkeriga elatist, kuid täna enam mitte. "Esiteks on online-pokker lihtsalt väga raskeks läinud. Teiseks pole kuidagi võimalik kahel alal korraga tipus püsida, mistõttu tuleb teha selge valik male ja pokkeri vahel,“ lisab Ottomar.
Päris esimest korda nägi ta pokkerit 12-aastasena. See oli
2010. aasta, ülemaailmse pokkeribuumi kõrgaeg. Aasta, mil ka Eesti meedia sisuliselt kubises pokkerist ja igal kümnendal täisealisel eestlasel oli konto kas
PokerStarsis või Triobetis. Või suure tõenäosusega neis mõlemas.
Teleekraanilt jättis ta meelde esimese kuulsa pokkerimängija nime, kelleks oli
soomlaste iidol Juha Helppi (ühel oma esimesel suurturniiril sattus ta aastaid hiljem ka Helppiga ühte lauda).
„Olin kuskil 15-16, kui ise esimest korda koos malesõpradega mängisin, kuid see jäigi esmatutvuseks,“ meenutab Ottomar. Alles mõned aastad hiljem võttis ta pokkeri juba märksa tõsisemalt käsile, kuigi ei saanud kehtiva vanusepiirangu tõttu veel Eestis mängida. „Seetõttu pühendusin täielikult õppimisele, investeerisin kõvasti aega, ostsin abiprogramme ja õppevideosid. Esimesed live-mängu kogemused sain kätte välismaal, lisaks turnadele proovisin ka cashi. Tänu sellele kõigile oli 21-aastaseks saades ka suuteline online-pokkerist elatuma."
- Aga miks sa üldse fookuse pokkerile suunasid?
Vastus peitub rahas. "Suured summad hakkavad males liikuma alles siis, kui oled võib-olla maailma TOP 20 seas. Ühel hetkel ma mõistsin, et minu puhul pole see lihtsalt võimalik, sest vastasel juhul oleksin juba nooremana tugevam olnud,“ vastab Ottomar. Oma tipphetkel oli ta küll maailma 500 parima maletaja hulgas, kuid see polnud kindlasti kaugeltki see, mis oleks Ottomari rahuldanud. Absoluutset tippu rihtiva täisealise maletaja jaoks on tegemist feilimisega.
- Aga kui sinust sai edukas pokkeriproff, siis tekib tahes tahtmata küsimus - miks igast heast maletajast ei saa?
„Paljud on lihtsalt oma mugavustsoonis kinni – nad ei unista kõrgetest mängudest ega soovi teha piisavalt tööd, vaid piirduvad õllerahaga,“ muigab Ottomar.
Aga ta ei eita, et malest on pokkeris kõvasti kasu. „See aitab oma mängu analüüsida ning olla enesekriitiline. Sa oskad kiirelt otsustada ja suudad erinevaid olukordi paremini läbi mõelda,“ arvab Ottomar ja lisab: "Samas minu hinnangul annab pokkeri isegi rohkem kui male. Just oskust arvestada variatsiooniga ning mõelda tulemuspõhiselt. Sa ei saa eeldada, et juhul kui oled parem mängija, siis võidad igal juhul!"
Ottomar hoiab muidu jätkuvalt ka malel silma peal - loeb uudiseid, jälgib tippturniire ning mängib vahel hobikorras ka ise.
Siiski on tagasitulek professionaalsesse malesse täielikult välistatud. Oma tulevikku näeb ta pigem ettevõtlus- või finantsalal, näiteks investorina. Nagu paljud endised ja tänased pokkeritipud.
Saab ka ilma coachita hakkama. Kuid mitte igaüks.
Ottomar alustas mängimist päris nullist, võites algatuseks ühe 5000 mängijaga freerolli. Pokkerivõõrale inimesele võib seda seletada nii, et ta pole kunagi pannud pokkerisse ühtegi senti oma raha, välja arvatud muidugi see, mis on kulunud õppimiseks ning oma oskuste arendamiseks.
Kuigi iroonilist ja tobedat küsimust „palju sa kaotanud oled“ me Ottomarilt küsida ei saa, ei salga mees, et suutis esimeselt freerollilt võidetud raha tegelikult bustosse tõmmata. Ehk siis maakeeli öeldes maha mängida. Ja järgmise samuti. Aga ülejärgmist enam mitte, sealt edasi läks kõik stabiilselt ülesmäge.
Huvitav on teada, et Ottomaril pole olnud kunagi coachi ehk treenerit, ta pole kuulunud ka ühtegi talli ega osalenud õppetubades. Niisiis iseõppijast üksik pokkerihunt?
„Jah, saab väga edukalt ka ise õppida. Niisamuti pole enam treenereid ju ka maletajatel, vaid kasutatakse arvutiprogramme,“ selgitab Ottomar.
Ta märgib siiski, et paljudele mängijatele see ei sobi ning igaüks peaks seetõttu oma võimalused enesekriitiliselt üle hindama. „Kui sul pole tugevaid teadmisi ega bankrolli, siis tasub kindlasti mõne talliga liituda. Sa saad sealt korralikud teadmised ning kvaliteetse ja pideva abi, sest coachideks on ju maailmatasemel mängijad,“ kiidab Ottomar. „Miinuseks on jällegi see, et suur osa tuludest tuleb ära anda. Minu mängin täielikult enda raha eest ning siiani pole pidanud kuskilt ka abi küsima. Vahel steigin küll teisi - enamasti ikka kasumiootuses - kuid vahel olen ka aidanud inimestel (tagasi) järje peale saada.“
„Mul läheb väga hästi!“
Just nii kõlab lühike vastus küsimusele, et kui palju Ottomar siis ikkagi tänapäeval pokkeriga teenib.
Täpsetest numbritest ta ei räägi, kuid mõned vihjed siiski annab. Tema online-turniiride sisseostud algavad üldjuhul paarisajast eurost ning live-pokkeris umbes tuhandest. „Okei, olen vahel live’is ka väiksemaid, näiteks
500 eurose buy-in’iga turniire mänginud. Peamiselt kogemuste omandamiseks,“ möönab Ottomar. Kokkuvõttes tähendab see selgelt kuuekohalist bankrolli, mis on nullist alustanud mehe kohta väga kõva sõna.
Kuigi Ottomari profikarjäär on olnud väga lühike, puuduvad sealt suuremad downswingid. Ta ei püüagi varjata head jooksu ning tunnistab, et downswingiks tuleb pokkeris alati valmis olla.
- Aga miks mitte cash-game?
Ottomar on enda sõnul küll cashi (rahamängu) proovinud, kuid pole sellele pikemalt keskendunud. Turniirid toidavad lihtsalt paremini, lisaks motiveerivad suured auhinnarahad ning puudub cashile omane „tuim liinitöö“.
Põgusalt võib Ottomar muidugi sellestki rääkida. „Kõik sõltub kohast, kus mängida. Näiteks PokerStarsis on cashi tase väga kõrge, kuid alles hiljuti proovisin seda näiteks
Optibetis ning tundus päris mängitav. Päris high-stakes lauad on aga sealgi maailma tippe täis nagu kõikjal mujalgi,“ nendib Ottomar.
Ühtegi kindlat lemmiktuba tal pole. Mängib seal, kus parajasti tulusam.
Võtab vabalt ning üle ei mõtle
Ottomar peab lugu distsiplineeritud pokkeriproffidest, kuid võtab ise võrdlemisi vabalt.
„Mingeid sessioonidele eelnevaid rituaale mul pole ning meditatsiooniga ma samuti ei tegele. Sporti proovin ikka teha, kuigi olen viimasel ajal natuke laisaks läinud,“ muigab teismeeas nii jalg- kui korvpalli mänginud Ottomar. Ka spordiennustus pole talle võõras, kuid enamasti panustab ta vaid juhul, kui suudab leida +EV (positiivse oodatava väärtuse). Lihtsustatult öeldes iseloomustab see situatsiooni, kus võidu tõenäosus on võetavast riskist suurem.
Keegi ei kahtle, et Ottomari otsused on väga ratsionaalsed ja kaalutletud, kuid ometi tunnistab ta, et on mõnikord lähtunud ka hetkeemotsioonist.„Neid väheseid kordi võib nimetada meelelahutuseks,“ tõdeb mees. On ju temagi inimene, mitte sajaprotsendiline pokkerirobot.
Ottomari sõnul on tema päevakava enamasti paigas. „Mängupäevadel mängin tavaliselt 8-10 tundi, keskmiselt 8 lauda korraga. Pühapäeviti tuleb vahel ka kuni 12 laual mängida, kuigi tunnen, et seetõttu mängutase natuke kannatab. Juhtub, et on päevi, kus ma ainult õpin ja üsna palju on ka neid päevi, mil täielikult pokkerist puhkan,“ räägib Ottomar.
Elukutselise pokkerimängija elu pole teadupärast lihtne, sest tööpäev algab õhtul ning lõppeb varahommikul. „See režiim hakkab vaikselt tervisele, tunnen seda natuke juba praegu. Just kellaaegade pärast on mul väike plaan kolida talveks riiki, kus saaks mängurežiimi paremini paika.“ Esimesena mõlgub mõttes Kanada, kus elanud ka teisi Eesti proffe. „
Sunday Million algab seal
kell 10 hommikul, mis nii viga tööd teha,“ muheleb Ottomar.
Ükski tipptasemel pokkerimängija ei pääse ilma pideva õppimiseta. Sa võid ju olla ükskõik kui kõva tegija, kuid kui sa end pidevalt ei arenda ning juurde ei õpi, siis kaua sa tipus ei püsi. Ottomar investeerib õppimisele umbes 20-30% tööajast ning kinnitab ammust tõde, et ilma selleta lihtsalt ei saa. Teiste Eesti proffidega suheldakse läbi Skype’i chati. Kui kuskil kokku saadakse, siis veedetakse pigem niisama aega ning mängudetailidele või käte analüüsile erilist tähelepanu ei pöörata.
Oluline on raha, mitte tiitlid „Minu peamine eesmärk on pokkeriga piisavalt raha teenida,
tiitlid mind kuigivõrd ei huvita,“ põrutab Ottomar otse. Edu pandiks peab ta oskust mängida igat kätt võimalikult hästi ning langetada parimaid otsuseid. „Ma ei arva, et alati peaks olema eesmärgiks võit, vaid pigem hästi mängimine. Kui oled tugev mängija ning sinu otsused on parimad, siis küll tulevad ka võidud. Niisamuti tuleb alati arvestada ka variatsiooniga.“
Seega – õiget pokkeriässa ei tohiks vihale ajada mitte bad beadid või kaotatud flipid, vaid valesti mängitud käed. Ja igast halvasti mängitud käest tuleb osata õigeid järeldusi teha, et tulevikus analoogseid vigu vältida.
Ottomar on kindel, et edasiliikumise ruumi on tal pokkeris küllaga, seda eelkõige live-pokkeris. Ta vihjab kaudselt, et ainult Eestis mängides head live-mängu kogemust ei saagi, sest vähemalt 1000-eurose sisseostuga turniire ei toimu just kuigi sageli (kuigi hädapärast kõlbavad ka viiesajased) ning madalamal mängimine on pigem meelelahutus. „Kui EV-d silmas pidada, siis oleks mul kindlasti mõistlikum mängida online’is,“ rõhutab Ottomar. Küll on aga kavas suuremad festivalid ning aasta kavatseb ta lõpetada Praha EPT-l.
Välist glamuuri Ottomar ei jahi. Ta elab üksi väikeses Tallinna kesklinna korteris ja teenib raha ainult pokkerimänguga. Koolis ta ei käi, ei oma isegi autot ega ole veel peret loonud. Kõik mõlgub vaikselt mõttes, kuid ühtegi otsest plaani Ottomar enda sõnul teinud ei ole. Tuleb lihtsalt olla tubli, teha piisavalt tööd ning küll siis sujub ka kõik muu.
Kiidab Eesti mängijaid, kuid online-pokkeri tulevikku ei usu
Mõistagi on ka Ottomarilt palju küsitud, et kuidas saada heaks pokkerimängijaks ning pokkeriga kõvasti raha teenida. Eelkõige tunnevad selle vastu huvi just maletajad.
Ottomar usub, et päris uute pokkerimängijate jaoks on rong juba läinud. „Kui oled hetkel 21-aastane või vanem, siis pole mingit mõtet hakata nullist pokkerit õppima, sest sa lihtsalt ei saa täielikult pokkerile pühenduda. Õppimist tuleks alustada palju nooremalt, mil sul on rohkem aega sellega tegeleda ning puuduvad otsesed kohustused,“ kõlab Ottomari elutarkus.
Ta ei usu, et online-pokker just kuigi kaua kestab. „Botte on juba praegu palju ja neid tuleb ainult juurde, inimesed lähevad palju tugevamaks, lisaks erinevate riikide bännid. Just seepärast proovingi võtta hetkel maksimumi, set viie aasta pärast on online-pokkeris juba palju raskem raha teenida.“
Ottomar peab Eesti pokkerimängijatest lugu ning hindab siinset taset maailma mastaabis väga kõrgeks. „Meil on palju proffe ja lihtsalt häid mängijaid, arvestades elanike arvu oleme kindlasti maailma esikümnes. Selles kontekstis on Eesti plussiks väikesed palgad, mis motiveerivad mängijaid rohkem pühenduma ning just keskmistel limiitidel raha teenima. Näiteks Rootsis või Saksamaal neid pole, on vaid high-stakes mängijad ning amatöörid,“ ütleb Ottomar.
Isiklikku lemmikut tal Eesti pokkerimängijate seas pole, samuti ei oska Ottomar nimetada seda ühte ja ainust Eesti parimat, sest turniiride variatsioon on liiga suur. „Oma suhtumise pärast väärivad kiitust paljud, eriti tõstaksin aga esile
Alekseid, kellel on
väga hea tööeetika. Temagi on väga kiirelt tippu tõusnud ning ma hindan tema mängu kõrgelt,“ sõnas Ottomar.
Kokkuvõttes on Ottomari näol tegemist noore ja väga andeka mängijaga, kes on piisavalt enesekindel ning usub oma võimalustesse.
Hendoni Eesti live-turniiride läbi aegade edetabelis asub ta juba praegu 11. kohal, kuid sealt on Ottomaril ainult tõusta. Ning pole liialdus väita, et netipokkeris on hetkel tegemist (vähemalt) Eesti TOP 5 mängumehega.
Muud nagu polegi lisada. Vaid Ottomarile tulevikuks edu soovida!
OlyBet
Chanz
Paf
Coolbet
Optibet
Unibet
Coolbet
Kommentaarid