Turniiriäss Aleksei Smirnov: Ma ei karda pokkeris mitte kedagi!

Mullu oli Aleksei "AS Leshiy" Smirnov (pildil) lihtsalt üks viiest nominendist Eesti aasta netimängija tiitlile.

Märtsi alguses alanud 2019. aasta parima online-pokkerimängija valimistel võib Alekseid pidada aga üheks peamiseks soosikuks, sest möödunud aasta septembris õnnestus tal kolmanda Eesti mängijana netipokkeris maailmameistriks tulla.

Ja mitte ainult. 

Aleksei näol pole tegemist "ühe-hiti-ime" ega rahabossiga, kes käib lihtsalt netipokkeris sajalisi tuulutamas. Ta on tõsine töömees, kes pühendab pokkerile ligikaudu 60 tundi nädalas ning on jõudnud mainekas PocketFives.com jooksvas maailma online-turniirimängijate edetabelis kõrgele 25. kohale (artikli ilmumise hetkel - 19. märtsil 2019 - on Aleksei maailma edetabeli 30. mängija). Ühesõnaga umbes sama masti tegija nagu näiteks Anett Kontaveit naiste tennises.

Olgu lisatud, et nii kõrgele pole PocketFives.com ränkingutes tõusnud isegi Markku Koplimaa, kes võib ometi uhkeldada nii korduva figureerimisega PokerStarsi aastaste turniiriedetabelite esikümnetes kui ka koguni teise kohaga OfficialPokerRankings.com ülemaailmses edetabelis 2016. aastal. Avalike tulemuste põhjal ongi nemad kaks Eesti parimad online-turniirimängijad. Ning hetkel just täpselt selles järjestuses: 1. Aleksei, 2. Markku.   

Kes on Aleksei Smirnov ning mis on tema edu pant? Õnneks ei tee meie tänase loo peakangelane enda isikust ega mängust mingit saladust. Vastupidi - Aleksei räägib hea meelega nii oma teekonnast pokkerisse, tippmängija argipäevast, mindsetist kui ka tulevikuplaanidest. 

Eelmäng Tartus

34-aastane Aleksei on pärit Narvast, kuid kolis väikese lapsena Tartusse. Kuigi ülikoolilinnas õppis ta venekeelses koolis, oli Alekseil palju eestlastest sõpru. Tänu sellele valdab Aleksei eesti keelt vabalt ning räägib seda ilma igasuguse aktsendita.

Lõviosa tema tänastest pokkerisõpradest moodustavad samuti eestlased, kuigi aktiivsete mängijate seas on ka venekeelseid noori. "Enamus neist käib kohalikel suurematel live-turniiridel mängimas ning on seetõttu Eesti pokkerikommuunis üsna tuntud," teab Aleksei. 

Pisut üle kümne aasta tagasi mängis tänane pokkeristaar üsna arvestataval tasemel jalgpalli ning jooksis Tammeka ridades koguni esiliigas platsile. Etteruttavalt olgu öeldud, et mehe sügav vutihuvi pole kadunud tänaseni ning tema hetkevorm on piisav, et väärida kohta teise liiga klubis. Tänaseks on Aleksei mänginud jalgpalli juba ühe 20 aasta ning enda seost selle kuningliku spordialaga näeb ta ka tulevikus. 

Just tänu jalgpallile avastas Aleksei omal ajal pokkeri, sest üks tema klubikaaslastest kiitles, et teenib sellega lisaraha. Aleksei käis mehel külas, vaatas kuidas ta mängib, avas peagi internetis oma esimesed pokkerikontod ning hakkas Tartu Olympic Casinos väiksemaid turniire mängima. Live-pokkerile järgnesid online-sessioonid, alguses läbisegi SNG-d ja MTT-d, hiljem jäi mees aga ainult mitmelauaturniiridele truuks. Cashimängijat temast ei saanud ega hiljem ka "spinnimeest". Enda sõnul soovibki Aleksei olla eelkõige tugev spetsialist vaid ühel alal. 

Ühel hetkel lõpetas ta päevatöö ära ja pühendus täielikult pokkerile. 

„Tollal nägi minu elu välja umbes selline, et ärkasin üles, läksin kasiinosse turniirile ning pärast väljalangemist jätkasin kodus netis mängimist kuni hommikuni. Midagi oli ju vaja teha ning raha kuskilt teenida. Tol ajal oli lihtne mängida, lisaks sain tänu Andres Burgetile Triobetis väga kõrget rakebacki. Kui päris lollusi ei teinud, teenisin stabiilselt 300 eurot nädalas. Noorele poisile oli seda küll ja küll,“ muigab Aleksei.  

"Kui päris lollusi ei teinud, teenisin stabiilselt umbes 300 eurot nädalas. Noorele poisile oli seda küll ja küll"

Jätk Tallinnas

Üsna pea pärast pokkerikarjääri algust otsustas Aleksei oma elus aga üht-teist muuta ning kolis elama Tallinnasse. „Selleks ajaks oli mul Tartust lihtsalt villand. Kõikidel meie vana pundi liikmetel oli tekkinud oma eraelu ning mul tuli otsustada, kuidas edasi minna. Nii ma siis siia sattusingi. Päris alguses polnud mul Tallinnas mitte ühtegi sõpra,“ mäletab Aleksei. 

Ka järgmised 7-8 aastat elatus Aleksei pokkeri mängimisest. Rikkaks ei saanud, kuid hätta ka ei jäänud. „See ei tähendanud, et ma poleks mängu tõsiselt võtnud. Lihtsalt rahuldusin sellega, mis oli ega kujutanud ettegi, et saaks veel paremini,“ meenutab Aleksei, kelle esimene suurem hitt oli 4 500 dollarit 5,50 $ sisseostuga turniiril. „See oli ikka väga suur võit. Ja selle eest sai pärast korralikult pidutsetud,“ ei hakanud mees varjama. 

„Ka Tallinnas elades käisin vahel live-turniiridel. Ikka eesmärgiga raha teenida," kinnitab Aleksei. Eriline kasiinoklient pole ta kunagi olnud, kuigi kord-paar aastas on ka kasiino vastu pokkerit mänginud. „Heas seltskonnas mõne klaasikese kõrval on tõesti ette tulnud. Aga ma tean täpselt, et tegemist on minu jaoks miinus EV mänguga ning võtan seda seetõttu 100% meelelahutusena“, kõlab mehe aus selgitus. 

Omal ajal pidi Aleksei tundma sedagi, mis paljud teised pokkeriprofid üle maailma. Seda, et sugugi kõik ühiskonna liikmed ei mõistnud tema tööd. Ja selgitama oma pereliikmetele, et pole see online-pokker teps mitte suvaline hasartmäng. Praegu seda muret mõistagi enam pole, sest naine toetab teda igakülgselt ning Aleksei võimsad võidud on tõestanud ka teistele pereliikmetele, et puhtast õnnemängust on asi kaugel. 

"See ei tähenda, et ma poleks mängu tõsiselt võtnud. Lihtsalt rahuldusin sellega, mis oli ega kujutanud ettegi, et saaks veel paremini"

"See õige" asi algas Prahas

Paar aastat tagasi õnnestus Alekseil võita pakett Praha EPT-le. Ta ei saanud seal küll rahalist hitti, küll aga tutvus lähemalt Eesti turniiripokkeri raskekahurväkke kuuluvate Markku Koplimaa, Ranno Sootla ning Matthias Tikerpega. Tinglikult saigi tema tõsine profikarjäär alguse just seal. 

„See oli minu õnn, et sain nende meestega vabalt suhelda ning nii endale kui neile tunnistada, et minu piir on käes. Matthias soovitas mul liituda mõne pokkerikooliga ning peagi sai minust Pocarr'i liige. Sealt edasi läks kõik ülesmäge. Väga kiirelt," sõnab Aleksei rahuolevalt. 

Alexander ‘msusyr24’ Carri poolt asutatud Pocarr on kõva tall, mille liikmete hulka kuulub ka näiteks maailmakuulus netihai Jon “apestyles” Van Fleet. Pokkerikoolis on sadu mängijaid, kes asuvad vastavalt oma oskustele 15 erineval tasemel. Sarnaselt teiste rookie'idega omal ajal "põhjast" alustanud Aleksei on tõusnud tänaseks püramiidi kõrgeimale astmele ning tegeleb ka ise coachimisega. See on täielikult netipõhine, kuigi vahel harva saadakse ka live'is kokku.    

Pokkerikoolis ehk tallis olemine tähendab, et sa saad küll tunnustatud ekspertidelt ehk treeneritelt igakülgset nõu, kuid reaalse töö pead ikkagi ise ära tegema. Lisaks tuleb end pidevalt tõestada, oma mängutaset tõsta ning kokkuvõttes ka suur osa teenitud tulust tallile loovutada. Sellest hoolimata peab Aleksei Pocarriga liitumist oma elu parimaks pokkerialaseks otsuseks. 

„Kui ma vaatan teisi häid mängijaid, siis on üsna kindel, et päris omapäi ei tegutse enam suht keegi. Kõik profid on kuskil koolides ning ükskõik mis tasemel nad ka ei mängiks, peavad nad kogu aeg juurde õppima. Läbi pokkerikoolide on jõudnud või püsinud tipus pea kõik Eesti mängijad. Ainukeseks omamoodi hulluks võib nimetada Markkut, kes on end ise tippu töötanud, kuid viimasel ajal on temagi programmidest abi otsinud." 

"Pärast pokkerikooliga liitumist läks kõik ülesmäge. Väga kiirelt!"

High-stakes mäng on raske. Väga raske

Paljude asjaga täpselt mitte kursis olevate inimeste seas on siiani levinud eksiarvamus, et mis see pokkeri mängimine siis ära ei ole. Kui oled juba korra peamised nipid selgeks saanud, siis teedki ainult arvuti lahti, mängid natuke, võidad ja lähed mõnda peenesse ööklubisse pidutsema. 

Jah, 15 aastat tagasi võiski mõni mees nii elada, kuid tänapäeval enam kindlasti mitte. "Madalates laudades võib tõepoolest väiksema tööga hakkama saada, kuid kõik algab sellest, kuhu sa jõuda soovid. Kas tahad mängida 2-, 20- või siis 200-taalaseid turnasid? Minu eesmärgiks on olla võitev mängija ka tuhandest dollarist kõrgemal ning sel tasemel ei saa kindlasti nii, et mitte midagi ei tee ja aina võidad!" põrutab Aleksei.

Paremaks aitab saada pidev õppimine ja erinevate käte analüüsimine. "Mängu ajal on sul 12 lauda lahti ning sa ei pruugigi kõiki käsi mäletada, kuid just pidev töö aitab sul saavutada taseme, mille pealt sa suudad teha kiirelt parimaid võimalikke otsuseid," on Aleksei kindel ning poetab veel ühe tõetera. "Tööd tuleb teha iga päev ning varasem tase ei loe pikemas perspektiivis suht midagi. Oletame, et on kaks võrdselt head mängijat. Kui nüüd üks neist teeb pidevalt tööd edasi, teine aga mitte, siis biidib esimene tõenäoliselt mängu ka aasta pärast ning crushib teist igast asendist."

Tänasel päeval mängib Aleksei keskmiselt 200-dollarilise sisseostuga turniire ning mehe ROI on võimas 10%. Üldiselt lähevad kaubaks kõik mitmelauaturniirid vahemikus 50-1000 dollarit, kuid sisse on lipsanud ka 10 000 $ osalustasuga turniire. Peamiselt mängib Aleksei PokerStarsis, sest turniiride valik on seal lihtsalt kõige suurem.  

Tema sõnul jagunevad mängijad kõrgema taseme turniiridel umbes nii:

- 20% on tõelised tipptegijad - high-stakes prod. Nemad mängivad suuri turniire kõige regulaarsemalt ning riisuvad kõige suurema tõenäosusega ka koore. 

- Teine viiendik on samuti väga head ja kogenud mängijad, kuid nende hulgas ei pruugi kõik olla enam elukutselised mängijad. „Nad oskavad mängida, ennast omada ei lase, kuid pole võib-olla siiski päris kõikide uute trendidega kursis," iseloomustab Aleksei. 

- Kui järgmise 40% mängijate kohta ei oskagi Aleksei täpsustavat iseloomustust anda, siis alumise otsa viiendikku peab ta otsesõnu fishideks. „Nad jagavad omast arust mängu küll, kuid meie kutsume neid nimega Clicking Buttons,“ muigab Aleksei.   

Aleksei tänased peamised pokkerikamraadid on lisaks Markkule, Rannole, Mattiasele ka Rauno Kiviloo ja Igor Pihela noorem. Kõik kõvad mehed. "Meil on väga huvitav suhelda, sest me mõtleme ühel tasemel," on Aleksei rahul.   

"High-Stakes turniiridel on fishe kõigest 20%"

Pokker nõuab täielikku keskendumist 

Aleksei elab Kakumäel koos naise ja kolmeaastase tütrega, kuid kodus ta tööd ei tee. „Pokker nõuab sajaprotsendilist keskendumist,“ selgitab Tallinnas Kristiine linnaosas ainult mängimiseks korterit üüriv pokkeriproff.

Tema töönädal koosneb pikkadest (ca. kell 17:00-05.00, kuni 12 tundi) ja lühikestest päevadest (ca. kell 21:00-05:00, kuni 9 tundi). Puhast mängu tuleb keskmiselt 50 tundi iga nädala kohta, kuid see pole kaugeltki kõik. Lisaks tuleb vähemalt 2 tundi päevas kulutada ka õppimisele, oma mängu analüüsile, strateegiate ehitamisele ning nende kontrollimisele. Samuti kulub paar tundi nädalas kellegi coachimisele. "Õpetan juba päris tugeval tasemel tegijaid. Algajatega mul tegeleda ei lasta, sest meie pokkerialane mõtlemine on lihtsalt niivõrd erinev," selgitab Aleksei.  

See tähendab, et iga minut on täpselt arvel. "Selleks, et pokkerimäng sujuks, tuleb teistelegi asjadele tähelepanu pöörata. Väga tähtis on kehaline vorm - tuleb jälgida, mida sa sööd ja paar korda nädalas on soovitav ka jõusaalis käia või mingit muud sporti teha. See kõik aitab sul pokkerit mängides paremini mõelda," on Aleksei kindel. Vabal ajal - niipalju kui pokker ja pereelu seda võimaldab - tegeleb ta ka lugemise ja rulluisutamisega, vahel käib reisimas ka. 

Kiirtoit on out, niisamuti ka pokkeri ja alkoholi kooslus. Täiskarsklane Aleksei mõistagi pole, kuid annab selgelt mõista, et juhul kui mõni pidu ongi, siis järgneb sellele enne pokkerimängu korralik taastumine ning lauad tehakse lahti alles täielikult väljapuhanuna. Distsipliinist tuleb kinni pidada.

"Hea kehaline vorm aitab pokkerit mängides paremini mõelda"

Seega - kõik pisiasjad on sel tasemel väga tähtsad. Aga kõige olulisemast asjast me alles hakkame rääkima!

Õige mentaliteet

Kui jutt läheb eduka pokkerimängija mentaliteedile (ehk mindsetile), löövad Aleksei silmad särama. See on teema, mille kohta ta võiks nii mõndagi öelda. 

"Õige mindseti omandamine on üks olulisemaid asju minu pokkerikarjääris,“ ütleb mees kohe. "Just sellega töötamine on aidanud mind edukaks saada. Paljud inimesed suudavad küll erinevad käigud ja strateegiad selgeks õppida, kuid mitte saavutada õiget mõtlemist," täpsustab Aleksei.  

„Üheks peamiseks veaks on see, et ei keskenduta üldse sellele, mida ise tegema peaks, vaid mõeldakse millelegi negatiivsele. Mina mõtlen ainult enda mängule ega kuluta energiat kuskile mujale. Näiteks bad beate ei ole minu jaoks üldse olemas. Kui ma mängin 12 tundi, siis ma saan sada bad beati. So what! Ma mängin edasi igat kätt täpselt nii nagu ma olen õppinud seda mängima. Kui minu bluff callitakse maha või ma saan bad beadi, siis ei tekita see minus mitte mingit emotsiooni, sest tean, et tegin ise kõik õieti," räägib Aleksei.

Ega mees seejuures salgagi, et kunagi ammu kippus temagi end pärast bad beate korralikult välja elama. „Sõnu lendas ikka igasuguseid, kuigi ühtegi asja ma päris ära ei lõhkunud“ muheleb Aleksei. Aga praegu on mees rahu ise.  

Veelgi olulisem on aga oskus taluda pikemaajalisi kaotusi ehk downswinge.  

Veel kolm-neli aastat tagasi tundus Alekseile 5000-taalane downswing maailma lõpuna, kuid möödunud aastal tuli tal kogeda koguni neli kuud väldanud 120 000 $ langust. "Graafik läks sisuliselt püstloodis alla,“ nendib Aleksei. "Aga see ei teinud mind üldsegi katki. Svingid ongi suured, sa pead seda lihtsalt paratamatusena võtma. Miinus 120 000 on high-stakes pokkeris täiesti normaalne, kui sa ei suuda pikalt sügavale jõuda (mängitakse ju ikkagi esikolmiku kohtade, mitte mincashide peale). Aga toonane 120-tuhandene miinus asendus paari kuuga 200 tuhande taalase plussiga," lisab Aleksei uhkelt.   

Jutt jätkub sama teemal.

„Sa pead mõistma, et pokker on fucking long-term! Sama nagu näiteks investeerimine. Ma tean väga tugevaid pokkeriproffe, kelle downswing on kestnud pea aasta. Aga kui mindset on õige ja paigas, siis saad sa mõõnast üle ning tänu pokkerikoolile pole sul ka otsest ohtu pankrotti minna," on Aleksei kindel. 

Mentaliteediga tegelemiseks on Pocarris olemas ka oma mindseti treener. Selle valdkonna tippude tunnihinne võib muideks küündida üle 400 euro, kuid Aleksei sõnul on nad igat senti väärt. 

Aleksei hinnangul tuleb professionaalset pokkerimängu näha tervikuna. Pokker pole see, et sa tead lihtsalt käike ning tunned mingeid strateegiaid. Vaid kõik koos – mindset, oskused, puhkus, rütm, järjepidevus, pidev õppimine ja võidutahe.

"Ära mõtle teistest põhjustatud negatiivsetele asjadele! Mõtle enda mängule!"

Unusta pokker ära, mine parem poodi müüjaks!

Kui ma uurin, mida Aleksei päris uuele pokkerimängijale soovitaks, on tema esimesed kommentaarid üsna julmad.

- Mine poodi müüjaks!

või

- Mine lattu tööliseks!

Siis turtsatab Aleksei naerma ning selgitab: "Ma lihtsalt ei soovitaks uutel mängijatel eriti online-pokkerisse sekkuda, sest praegu on seal ikka väga raske. Tase tõuseb pidevalt ning maailma suurim pokkerituba PokerStars teeb nii, et tavainimene ei suudakski kallemaid turniire mängida, sest pole satelliite. Selleks, et raha teenida, tuleb olla parem kui enamik proffe."

Siiski loodab ta, et tulevikus muutuvad struktuurid paremaks, tuleb juurde satelliite, langeb turnade tase ning see kõik annab võimaluse ka hobimängijatele. Samuti ei välista Aleksei, et mõnest päris uuest mängijast võib ka tema masti tegija saada, sest kõik on ju õpitav. Aga võtmesõnaks on taaskord mindset ja tööd tuleb teha kõvasti. "On palju mängijaid, kes tulevad pokkerikooli ja arvavad et seal toimubki kõik otsekui iseenesest. Paraku seda aga ei juhtu. Sulle antakse küll õng, kuid kala pead ikka ise püüdma," tuletab Aleksei meelde tuntud vanasõna.  

"Online-pokkeri tase tõuseb pidevalt"

Unistus oma jalgpalliklubist

Aleksei on erakordselt enesekindel mees ning ega muud moodi vist saagi. Esialgu on ta seadnud endale eesmärgiks teenida sel aastal vähemalt pool miljonit dollarit puhastulu ning jõuda maailma netimängijate esikümnesse. Seejuures on ta kindel, et mängib paremini kui nii mõnigi esikümnes trooniv pokkeriproff. 

"Aga kas TOP 10 seas on ka neid, kellele sa ise alt üles vaatad?"

- "Ikka on, kuid mitte kõigile. Mõned neist saaks sealt välja pressida ning selles olen ma juba praegu nii enesekindel kui üldse olla saab!"

Botte ta samuti ei karda. Usub, et bottidest tuleb lihtsalt üle olla, sest mäng muutub ju pidevalt. 

Siiski tunnistab Aleksei, et pokkeris leidub mõningaid asju, millest ta võiks paremini aru saada ning räägib pisut erinevate turniiride omapäradest. "High-Stakes pokkeris võivad tulemuse määrata esmapilgul üsna tühised asjad. Erandiks on Sunday Million, kus sa võid mingis spotis foldida ka poisid või emandad, kuid mujal tuleb võtta spotte palju julgemalt. Ka siis, kui sul on kasvõi minimaalne edu, sest muidu süüakse sind lihtsalt ära. Seal on rohkem bluffimist ning suurem variatsioon." 

Kas sa näed end mängimas pokkerit ka 10 aasta pärast?

„Kui pokker pakub mulle piisavalt häid võimalusi, siis milleks ma peaksin sellega lõpetama,“ vastab Aleksei. Rahapaigutuse osas ta erilisi veksleid välja ei käi. Ägedat autot ja oma maja tahab ju igaüks. Küll tunnistab ta aga, et unistab pikemas perspektiivis isiklikust jalgpalliklubist! Eks vutt on talle ikka üsna hingelähedane teema, samuti tahe aidata lastel sporti teha.

Live-profikarjäärist ta otseselt ei unista, kuigi plaanis on mängida kõiki sel aastal Eestis toimuvaid suuremaid turniire. Üheks sihiks on ka Eesti meistritiitel, sest sel aastal usub Aleksei, et tal poleks vähemalt häbi seda vastu võtta. Live-pokkerit peab ta muide netipokkerist märksa kergemini biiditavamaks. 

"Ma ei karda pokkeris kedagi!"

Hendoni Eesti edetabelis asub Aleksei 30. kohal ning oma karjääri suurima live-cashi (umbes 40 000 eurot) sai ta täpselt aasta aega tagasi Sotši EPT-l. „Venemaal võiks kogu aeg mängimas käia, sest sealne tase on sama, mis meil 10 aastat tagasi,“ naerab Aleksei. „Kuigi seal asub üks maailma ilusaim kasiino, pole Sotši sõitmine kõikidele just lihtne, sest otselende ei käi ning lisaks on vaja viisat. Küllap just sel põhjusel head välismängijad sinna kuigi sageli ei satugi," usub mees. 

Aprilli alguses Tallinnas toimuval PAPC 25K High-Rolleril ta mängida ei plaani, kuid satikaid kavatseb proovida küll. Lisaks on suvel plaan minna Barcelonasse, kus toimub Pocarr pokkerikooli kokkutulek. Ja jahtida vahel ka EPT pakette. 

Aga põhiline on ikkagi online-pokker ning selleaastane eesmärk on vägagi ambitsioonikas: mängida 9000 high-stakes turniiri ning teenida vähemalt kaks korda rohkem kasumit kui mullu. "Minu jaoks on hetkel maksimaalne EV siiski internetis!" lõpetab Aleksei.