Kui ennist rääkisime Toomas Polliga pesumasinast ja tema särkidest, siis jäin mõtistlema üleüldiselt pesumasina olemasolust.
Eks pesumasin ole kõigile vajalik riistapuu ja enamikes kodudes
olemas. Lihtsalt käsitletav ja ei vaja mingit tuumafüüsiku teadmisi - luuk
lahti, must pesu sisse, luuk kinni. Pulber sisse, masin käima ja hiljem, kui
masin lõpetab, puhas pesu välja. Aga oled
vahest mõtlema jäänud, et miks pesumasinal on niipalju erinevaid programme? Ma
saan aru, et on olemas miskine kiirpesu (toim.- nuhh, kui vaja kiirelt mingid
sokid puhtaks saada, et oleks miskit jalga panna) ja leotuspesu+põhipesu programmi kiidan ka heaks
( toim.- see tavaline pesu eriti määrdunud pesu pesemiseks ) , tundmatust biopesust (toim. väidetavalt mingi 40 kraadi juures ja
kus pesupulbri ensüümid toimivad kõige paremini) saan ka veel sotti. Aga ma ei
saa sotti asjaolust, miks pesumasinal säästuprogramm on(toim.- vähem määrdunud
pesu pesemiseks, elektrikokkuhoiu tarbel). Kui ma säästa oleks tahtnud, ma
poleks väjaminekut pesumasina näol teinudki
