Bombay Club lõpetab igapäevase tegevuse, kasiino avatakse vaid eelkokkuleppel

Eile andis luksuskasiino Bombay Club Eesti meediale teada, et edaspidi avatakse kompleksi kasiinomängude korrused külalistele vaid eelkokkuleppel ning igapäevaselt enam mängima tulla ei saa.

Küll jätkab aga tegevust samas hoones tegutsev pokkeriklubi Fox Den, mida veab nimekas pokkeripersoon, ETPF-i Kuulsuste Halli liige Andres Burget. Samuti jääb igapäevaselt avatuks hotell The Burman ning The MICHELIN Guide’i jõudnud restoranid Shang Shi ja Koyo.

Bombay Groupi juhatuse liikme Dajana Tiitsaare kinnitusel pole hasartmängude igapäevase pakkumise ulatus end majanduslikult õigustanud. "Tegime otsuse pöörduda tagasi algse idee juurde ning avada kompleksi kasiinomängude korrused edaspidi külalistele vaid eelkokkuleppel. Kuna valdav osa meie meeskonnast on otsesel või kaudselt tegev kasiinomängude igapäevase pakkumise või seda toetavate tegevustega, siis toob muudatus endaga kaasa olulise osa töötajate koondamise kõigis meie äriüksustes,“ selgitas Tiitsaar.

Bombay Group on viimase aasta jooksul juba mitu korda töötajaid koondanud. Neist viimane toimus novembri lõpus, mil suleti ka Chesterfield Poker Club.

Eesti on suurejooneliseks kasiinoäriks...liiga väike

25 aastat hasartmänguvaldkonnas tegutsenud Hannes Namsing tõdeb, et kuigi kasiino- ja pokkerivaldkond on Eestis tõepoolest väga heal tasemel, kiputakse siinset turgu vähemalt siseriiklikult nii mõneski asjas tugevalt üle hindama.  

"Eesti edu pandiks, eeskätt võrdluses lähiriikidega, on soodne seadusandlus, mis võimaldab ettevõtetel oma teenuseid kasumlikult ka teiste riikide mängijatele pakkuda ning erinevaid suurüritusi, näiteks pokkerifestivale korraldada. Tänu sellele tegutseb Eestis sadu kasiinobrände, kuid see ei tähenda, et eestlased ise oleksid kuidagi suuremad mängurid kui teised eurooplased. Selleks, et legaalsed luksuskasiinod ning eraldiseisvad pokkeriklubid saaksid igapäevaselt tegutseda ning seejuures ka kasumis olla, on vaja ka tugevat siseriiklikku tarbimist ning meie riik jääb - eriti tänast ebastabiilset maailmakorda arvestades - kahjuks lihtsalt liiga väikeseks ja kaugeks. Seepärast oli Bombay Groupi otsus vähemalt minu jaoks üsna etteaimatav, sest igapäevane avatus pole lihtsalt kuluefektiivne," arvas Namsing. 

Kui Bombaysse sattusid igapäevaselt siiski üsna vähesed Eesti pokkerimängijad, siis Chesterfield Poker Club'ist kujunes paljudele kodune mängukoht. "Chesterfield pakkus tõesti väga kvaliteetset teenust ning meeldis klientidele, kuid mängima tulid nad peamiselt tänu freebuy-turniiridele ning suurtele overlaydele, mis läks omanikele sadu tuhandeid maksma. Üritustevahelisel ajal oli klubi enamasti tühi ning omavahelistes vestlustes ei saanud ka mängijad aru, kust kasum lõpuks tulema peaks. Paljud arvasid, et äkki see polegi eesmärgiks," mäletab Namsing.

Maapealne kasiinoäri on riskantne ning kulukas

Kui Bombay Club tuli areenile suure käraga ning rääkis pikka aega oma suurtest ambitsioonidest, siis teised aastaid Eestis tegutsenud kasiinoketid on ajanud oma asju märksa vaoshoitumalt. Viimase viie aasta jooksul on mängusaale pigem suletud kui avatud ning panustatud rohkem veebiäridesse, mis hoiavad igapäevases tegevuses ka teiste riikide "vippe".

Maapealne kasiinoäri ei ole odav lõbu, sest ainuüksi üks mänguautomaat võib maksta auto hinna. Lisaks tuleb tasuda üsna krõbedaid riigimakse ning püsikulusid (rent, palgad). Tugeva konkurentsi tõttu peab kasiino igapäevaselt ka "pildis püsima" ehk tublisti reklaami ja turundusse panustama. Täna on Eestis 45 maapealset kasiinot või mängusaali ning rohkema "ülalpidamiseks" puudub Eesti mängijatel lihtsalt raha. Eriti arvestades asjaolu, et suurem osa mängusaale teenindab lõviosas vaid kohalikke kliente. 

Pokker saab endiselt palju (reklaami)raha

Lõpetuseks peatume eraldi ka pokkeril, mis on nii maapealsetele- kui veebikasiinodele endiselt üheks võimaluseks "kliente sisse visata". Pokkeri mõjust kasiino tuludele saad täpsemalt lugeda siit. 

Pokkeriturundusse ja reklaami panustatakse Eestis endiselt palju, mõne ürituse või projekti raames on kulutused ühe mängija kohta lausa kosmilised (erinevad liigad, tasuta turniirid, garantiid, satelliidid, overlayd, lisaks ka suurejoonelised meediaprojektid). Mängijate endi vaatevinklist on see mõistagi suurepärane ning ka pokkeri jälgimine pole vist kuskil nii mugav kui Eestis - igal aastal kantakse ainuüksi telelauas üle vähemalt 30 turniiri, neist suurem osa on kõigest 100 € sisseostuga ning suunatud peaasjalikult vaid Eesti mängijatele. Pokkeriblogide arv on veel kordades suurem.

Kas see kõik tasub end ka äriliselt ära? Vaevalt. Aktiivne osa Eesti pokkerikommuunist koosneb parimal juhul vaid paarisajast mängijast, kellest suurem enamus teenib umbes Eesti keskmist palka ning nuriseb, kui õlle hind kasiino baaris kasvõi ühe euro võrra tõuseb. Nad lihtsalt ei jõua seda kõike füüsiliselt ülal pidada, isegi mitte siis kui iga kliendi iga kasiinokülastus lõppeks "lehmamängu" sessiooniga.

Teisalt on Eesti mängijaid jällegi otseselt vaja. Näiteks selleks, et igapäevaselt tööd pakkuda ning personali koolitada, toetada teisi tooteid ning luua eeldused kasumlike suurürituste läbiviimiseks. Seetõttu - kuniks kulud ei lähe just absurdselt suureks - neelataksegi need alla ning mängijatel endil on võimalik asjast endiselt kasu lõigata.

Seega lõpetame kasiinoteemal alanud artikli hoopis üsna ootamatu märguandega pokkerimängijatele. Kui kui mäng huvitab ning on ka piisavalt aega sellega tegeleda, siis tasub mängida pokkerit täna juba ainuüksi põjusel, et aastate pärast ei pruugi olukord Eesti mängijate jaoks enam nii soodne olla. Lihtsalt põhjusel, et ka teised riigid kaasajastavad ajapikku oma seadusandlust ning asuvad võitlema selle nimel, et maksuraha koos mängijatega enam nii lihtsalt mujale (ehk Eestisse) ei rändaks. 

Viru ringil asunud Chesterfield Poker Clubist sai ajalugu juba 2025. aasta novembris