Külas Fox Denis: Mis mulje jättis esmakülastajale uus Bombay pokkeriklubi?

Rataskaevu tänaval asuvast Fox Den pokkeriklubist räägitakse erinevaid jutte. Ühed kiidavad, et sealne õhkkond on Eesti parim ning niivõrd hea hinna ja kvaliteedi suhtega mängukohti kuskil mujal ei ole. Teised jällegi leiavad, et muidu ju tore pokkeriklubi küll, kuid kahjuks väike, parkida ei saa, sularahas arveldada samuti mitte ning tagatipuks on ka õlu päris kallis.

Et Fox Denist pisut täpsem pilt silme ette saada, otsustasin teha väikese mystery shoppingu ning sinna ise mängima minna. Ilma eelnevalt kedagi teavitamata seadsin 2. aprilli õhtul sammud nüüdseks igapäevaselt suletud Bombay Clubi suunas. Fox Den paikneb samas hoonetekompleksis, vaid selle uks asub Bombay Clubist paarikümne meetri kaugusel (ning on vastavalt ka tähistatud). Sel õhtul oli kavas 300 € freebuy-turniir ning 5-Star liiga satelliit, öösel loodeti avada ka rahalaud.

Nagu eeldada võis, siis päris inkognito mul muidugi mängida ei õnnestunud. Juba mängusaali uksel ulatas käe vana hea tuttav, “Eesti pokkeri isa” Andres Burget, kes aitab momendil Fox Deni käima tõmmata. Mõistagi oli Andres lahkelt nõus ka pisut täpsemalt klubi senisest tegevusest rääkima.

Kunagi Rebaseuru nime kandnud Fox Denis on kolm pokkerilauda pluss Ultimate Texas, Blackjack ning rulett. Lisaks olid klubisse äsja toodud mõned mänguautomaadid, mis sel päeval küll paraku veel ei töötanud. Ultimate Texases ja Blackjackis saab panustada vahemikus 5-100 eurot. Ülearu palju ruumi klubis just ei olnud, kuid õnneks ka mitte väga kitsas.

Fox Den tegutseb Bombay Clubi litsentsi all. See tagab, et klubis toimuv (nii pokker kui klassikalised õnnemängud) on 100% seaduslik ning mängijad ei pea tasuma võitudelt ühtegi täiendavat maksu ega kartma mundrimeeste reide. Hetkel ollakse avatud neljapäevast pühapäevani, peatselt aga kolmapäevast laupäevani.

Hetkel eristub Fox Den väga madalate turniiride ja limiitide poolest. On nii päris tasuta (freebuy) kui väikese sisseostuga turniire, sekka ka mõni natuke kobedam (100 €). Rahalauas algab mäng tasemelt 0.25 €/0.25 € (sellel limiidil on sisseost vahemikus 25-50 eurot ning CAP 3 eurot).

Minu esimeses lauas istus koguni viis naist (öelge veel, et pokker on ainult meeste mäng). Mis veelgi huvitavam – kedagi neist viiest polnud ma veel kunagi varem (ehk kasiinodes veedetud viimase 25 aasta jooksul!) kohanud. Ühe taustaks oli nn. köögilauapokker, teisel menukad Rae valla mängud, kolmas oli jällegi hasartmängusektoris töötanud. Seejuures täitsa teati, kes on Haller või Piller ning sedagi, mida jälgis Marita oma elu esimesel pokkeriturniiril.

  

Teistes laudades hakkas silma nii kohalikke noori kutte, mitmeid Pargistki tuttavaid hobimängijaid, välismaalasi ning - mis seal salata – ka nimekaid highrollereid, kel sõrmes nii Eesti- kui isegi WSOPC meistrisõrmuseid. Kõlas nii eesti kui inglise, pisut vähemal määral ka vene ja soome keel. Ühtegi purjus ega ebameeldivat tegelast ma ei kohanud. Väikese klubi asi, kuid õhkkond oli tõesti väga hea – sõbralik ja positiivne, samas ka mitte igavalt akadeemiline ega ametlik.

Viimane väide vastas vähemalt tol õhtul kindlasti tõele. Nimetatud 300 € freebuy-turniiril tehti 72 sisseostu ning re-entry tegemiseks tuli mõnda aega ka waiting listis olla (ikkagi ju ainult kolm lauda). Mängijate tase oli seinast seina. Oli nii päris algajaid kui äärmiselt kogenud tegijaid. Esimesed mängisid pigem ettevaatlikult, teised kütsid jällegi any2-ga nuppe, sest re-entry oli tühine 10 eurot. Paistis, et päris tõsiselt mängisid raha peale vähesed, küll oli aga paljude eesmärgiks end lihtsalt tõestada ning (vähemalt) cashida. Valitses tõepoolest üsna chill “kodumängulik vibe”, mis tähendab, et pokkerit võeti eelkõige meelelahutusena.

Hea teenindusega paistsid silma nii Bombay kui Chesterfield ning mingit hinnaalandust ei paista tehtavat ka Fox Denis. Kõik oli puhas ja korralik, WC sõna otseses mõttes läikis, nii floor kui muud töötajad eranditult viisakad ja korralikud, tellimused täideti kiiresti. Ka suitsuruum, mis asus samal korrusel, oli mugav ja hubane.

Et sularahas arveldada ei saa, on muidugi tõsi. Baaris kõlbavad küll pangakaardid, kuid kuna turnadele registreerimine nõuab ikkagi Yolo äppi (mis annab muide 10% soodustust ning võimalikud on täiendavad eripakkumised), siis tuleb see nii või naa ära teha. Natuke jändamist äppidega muidugi on (lisaks Yolo walletile tasub hankida ka Lets.Poker) – tuleb sisestada andmeid, skännida dokumente ja teha selfie’sid. Nendel, kes kasutasid varem (nüüdseks suletud) Chesterfield walletit, tasuks sellest töötajaid eelnevalt informeerida, et need kaks omavahel liidetaks. Muidu võib juhtuda, et soovitud turniirile läbi äpi registreeruda ei saagi.

Jah, õlu maksis tõesti 6 eurot, kuid ka kangem alkohol oli üsna samas hinnaklassis (nii Gin & Tonic kui Cuba Libre 7 eurot), lisaks andis äpp 10% soodustust. Snäkkide hinnad jäid ühe erandiga alla 10 euro, mis tähendab, et enne Fox Deni tulekut ei pea kõhtu ilmtingimata viimse piirini täis pugima või turniiri vaheajal Balti jaama Burger Kingi silkama.

Kui tahad ilmtingimata tulla just autoga ning eesmärgiks on ainult pokkerit mängida, siis erinevalt näiteks Olympic Park Casinost on sellega tõepoolest natuke keeruline. Vanalinnas saab küll parkida, kuid see on metsikult kallis ning päris maja kõrvale nagunii ei pääse. Alternatiive võib otsida näiteks Balti jaama lähedusest, kus parkimine on õhtuti tasuta, tuleb vaid natuke (umbes 500 meetrit) jalutada. Umbes sama kaugel on ka lähim trammipeatus.

Fox Deni olemasolu tuleb Eesti pokkerile kindlasti kasuks. Kui Olympic Casino hitt-festivalid kuuluvad oma mastaapidelt Euroopa suurima hulka ning võimaldavad juba kogenud pokkerihaidel enda oskusi ka kõrges konkurentsis testida, siis Fox Den aitab toota järelkasvu ning Tallinnas ka natuke konkurentsi pakkuda. Mitte just Eesti lipulaevale Olympic Park Casino’le, kuid väiksematele mängusaalidele, illegaalsetele või poolametlikele klubidele ning kodumängudele küll.

Minule isiklikult selle mängukoha vibe täitsa meeldis, tekkis hea kodune tunne. Nagu Hiltoni suures saalis ülekandeid tehes, aastaid tagasi ise Port Arthuri Grand Prix kasiinos mängijaid võõrustades või ka omal ajal legendaarset Pärnu pokkeripubi 2 Paari külastades. Fox Deni suurim oht ei seisne mitte selles, et kliente poleks, vaid hoopis asjaolus, et tänast populaarsust arvestades kipuvad ruumid varem või hiljem mängijatele kitsaks jääma.

Kindlasti võib lugejal äsjaste Bombay Clubi/Chesterfieldi uudiste taustal tekkida küsimus, et kauaks nüüd sedagi klubi on. Täpseid numbreid ma muidugi ei tea, kuid Fox Deni kasuks räägivad mitmed argumendid: 

1) Kuna klubi paikneb hoones, mis kuulub nagunii Yolo Groupile, siis on tegevuskulud märksa madalamad kui näiteks Chesterfieldil.

2) Personal on väiksem ning juhte vähem, mis võimaldab selleltki kokku hoida. Kuna info liigub vaid läbi sotsiaalsete kanalite, puuduvad hiiglaslikud turunduskulud.

3) Klubis käib piisavalt rahakaid kliente, kes ka lauamänge töös hoiavad.

4) Pokkeriklubi aitab ka kogu hoonetekompleksis “elu” tekitada.

5) JA KÕIGE TÄHTSAM. Küllap toimub Bombay Clubis ka edaspidi suuri üritusi ning pokkerifestivale. See tähendab, et ettevõttel poleks olnud kasulik kogu kasiinopersonali ära koondada ning edaspidi vaid freelanceritele loota. Nüüd töötab aga personal  “vaiksel ajal” Fox Denis, diilerid saavad praktikat ning koolitatakse ka uusi töötajaid. Suurürituste ajaks pokkeriklubi (ajutiselt) suletakse ning samad inimesed jagavad kaarte juba miljonäridest highrolleritele.

NB! See pole tasu eest kirjutatud reklaamartikkel. Keda huvitab, läheb ja vaatab ise üle. Täpsema info turniiride ja muu kohta leiad Bombay Club kodulehelt.