Madis Müür: kuidas saada jõukaks?

Tõenäoliselt enamus inimestest tahaks rikas või vähemalt paremal rahalisel järjel olla, aga vähesed on nõus selle nimel midagi tegema. Sama tegevust edasi tehes loota teistsugust tulemust – siinkohal jõukust – olevat hoopis hullumeelsuse või idiotismi tunnusmärk. Tuleks teha neid tegevusi, mis viivad jõukuse kasvule. Lotovõidule lootmine on küllaltki kahtlase väärtusega tegevus, kasiino pole parem, pärandus tuleb ka kauges tulevikus ja enamasti see ka kuigi jõukaks ei tee. Kindlasti Taavi Rõivas paneb palju pingutust sisse peenhäälestamisele, aga suurt lootust ei maksa ka sellele panna, et keegi poliitikutest meid jõukaks oskaks, tahaks või suudaks adminnida. Neil enda taskute täitmisegagi käed-jalad tööd täis. Võidab see, kellel on uue parlamendikoosseisu tuleku ajaks kõige rohkem kuluhüvitusi kasutatud. Meil ei jää muud üle kui tuleb ise tegutseda.

Lühidalt on teid jõukuse poole kaks: tulusid suurendada või vähem kulutada. Keegi olla öelnud, et ei tule karta suuri väljaminekuid, vaid tuleb karta väikseid sissetulekuid. Igati mõistlik on ka mõlemat kombineerida.

Tee mida sa teed tööna, aga tee seda hästi, see on olnud minu põhimõte. Proovi iga uus päev, iga uus nädal senisest natuke paremini teha. Ühe efektiivsuse või isiklike rahaasjade teemalise raamatu põhitõdesi oli, et kui iga päev enda erialal tunnikese õpid, siis mõne aastaga saavutad rahvusvahelisel tasemel tuntud spetsialisti staatuse. Algselt väga ei uskunud, aga võtsin ikkagi endale harjumuseks ja nagu keskerakondlased kunagi ütlesid: tehtud! Välismaal oma ala üritustel tuntakse ära küll aeg-ajalt ning teenistus kasvas ka koos arenguga ikka mitukümmend protsenti aastas. Tuntud tsitaat „tööta kõvasti kuni ei pea end enam tutvustama“ on tehtav küll päris paljudel aladel viie kuni kümne aastaga. Õppimise koha pealt mainiks aga ära, et see on kindlasti elukestev pidev protsess, mis jätkub regulaarselt töö kõrvalt. Tänapäeval on ülikoolidiplom sissepääsupilet, tõsised oskused saab omandada alles töö käigus oma ala parimatelt õppides ja oma ala parimatest raamatutest, blogidest ja seminaridelt-webinaridelt. Enda taseme, oskuste, efektiivsuse ja produktiivsuse tõstmine annab pikas perspektiivis kõvasti rohkem juurde kui passiivselt sada-kakssada kõrvale panna. Selle pealt annab ka motivatsiooni olemasolul edasi liikuda, paned oma putka püsti, õpetad uued noored näljased kutid ja neiud välja, ehitad oma erialase ettevõtte ülesse. Samuti tehtud!

Jõukuse kasvatamiseks tuleb enda teenistusest säästa ja see raha kasvama panna. Säästa annab tegelikult väga mitmetest püsikuludest. Eestlastel on täiesti arusaamatu autofetiš, pannakse absurdselt suur osa teenistusest selle kululiigi alla, tihti võtab isiklik liikumisvahend kõikide kulude peale kokku isegi 200-500 eurot kuus või rohkemgi. Auto kahjulikust mõjust rahakotile sai kirjutatud siin  Üldiselt soovitatakse osta mitte kallimat kui enda 3-6 kuu teenistuse juurde jääva hinnaga sõiduvahendit, linnapildi järgi aga tundub, et pigem ostetakse 1-3 aasta teenistuse juurde jäävaid autosid.  Veel mõningaid kuluartikleid, mille arvelt annab kokku hoida: riietus, tehnoloogiavidinad (kas €600 teenival inimesel peaks ikka €600 maksev telefon olema?), väljas söömine, meelelahutus, telefoniarved (tavakasutaja saab alla €10 eest vägagi asjaliku pakkumise juba kui vähegi küsida) jne. Elu ei pea elamata jätma, aga veidi odavamad alternatiivid ajavad enamasti asja sama hästi ära.

Einstein olla öelnud midagi sellist, et liitintress on kaheksas maailmaime, kes sellest aru saab, teenib seda, kes ei saa, maksab. Mõistlik mõte, mida tasub jälgida. Võimalusi raha kasvama panna on mitmeid, saab valida sobiva sõltuvalt enda riskitaluvusest, ajahorisondist, teadmistest, eesmärkidest ja ajalistest võimalustest. Viimastel aastatel alustatakse investeerimisteekonda ühisrahastusest, hetkel eelkõige tarbimislaenude ja kinnisvara ühisrahahastusest. Plussid on see, et saab väikeste summadega alustada ja hajutada juba, õppimisprotsess on lühem asjast aru saamiseks, teisest küljest siinsed keskkonnad pole veel majanduslangust üle elanud, väga tõestanud veel pole. Passiivsemal investoril, kel väga aega süveneda pole investeerimisse ja tahab pikemaks ajaks raha kasvama panna, tasub vaadata madalate kuludega börsil kaubeldavate indeksfondide (ETFide) poole. Asjalikke mõtteid on avaldanud sel teemal Dividend Investor. Põhjalikumalt on rääkinud eri varaklasside olemusest näiteks Investeerimisraadio tiim Kristi ja Tauri siin. Pikemalt saab lugeda sel teemal ja jõukaks saamisest üldisemalt Jaak Roosaare raamatust „Rikkaks saamise õpik“ Õpikus on lihtsas keeles kõik põhiline rahatarkuse kohta loogilise süsteemina lahti seletatud, see võiks lausa põhikooli lõpus juba kohustuslik kirjandus olla.

Võib ka kõrgemale sihtida, ambitsioonikamatel, kõva töövõimega inimestel, kes ei pelga ka positiivse ootusega riske võtta, tasub kaaluda ettevõtjaks hakkamist. Rikaste topis on peaaegu kõik kas ettevõtjad, ettevõtjate sugulased või hilisemate suurettevõtete varased võtmetöötajad. Lotovõidu või palgatööga sinna ei saa, ka investeerimisega on Forbesi nimekirja jõudnud ainult need, kes vähemalt algselt teiste raha on hallanud ehk sisulisel ettevõtlusega. Ettevõtlus on aga suur intensiivne töö, alguses tihti 60-100h töönadalaid tuleb sisse panna, kõike hästi teha, vastutada ja asjad tehtud saada. See paraku kõigile ei sobi. On ka võimalik sõpradega mitme peale ettevõte teha, osalused mõistlikult ära jaotada ja ise täita mõnda kitsamat rolli, milles hea oled. Paljud on niimoodi endale lisa pensionisamba tekitanud ja Eestiski mitmed on enda ettevõtte maha müünud ja saavad juba enne 40. eluaastat ainult perele, reisimisele ja hobidele pühenduda.