Meistrite tehas

29 päeva trenne tehtud ja viimasest mitteavalikust kaalumisest on möödas 10 päeva. Selle aja jooksul on enesetunne kordades paranenud, kehavormid hakkavad kogunenud rasva alt taas välja paistma ning koormuse suurenemisega seoses on kõik vanad vigastused ennast juba taas vähemalt korra tunda andnud. Unibetchallenge nime kandva heategevusliku pekipõletamise kampaaniaga muudkui liitub inimesi ning järjest rohkem on ümberringi kuulda tunnustavaid sõnu ja naeratusi. Ja tõsi ta on, muutused on silmaga näha.

Kuid astudes kaalule, ja mõeldes 1. septembri peale, kus number peab näitama mitte rohkem kui 107 kilo, ei ole asjalood kuigi rõõmustavad. Viimase 10 päeva jooksul on kaal kangekaelselt nagu Tõnisson jõe ääres mõisapoiste vastu paigal seisnud ja ainult ühesugust numbrit näidanud. Tean ju küll, et selline periood on enne järjekordset suuremat kaalukukkumist alati, kuid moraalselt on jube vastik trenni alustada kui oled riietusruumis jälle suure mudamättaga vastu vahtimist saanud nagu saksapoiss Palamuse jõe ääres.

Kallis kaasa tõesti toetab mind. Igatpidi. Innustunud mu tulevasest musklites kehast, mis kreeka jumalatele pikema puuga ära teeb kui Usain Bolt oma vastastele, käib ta nüüd isegi minuga koos rannas trennis. Selle tõestuseks on ka pilt olemas:

Tulemuseks ilmselt see, et tema on ilus kuldpruun ja mina olen läbihigistatud dressipluusiga tolkam, kes rannas palava päikese käes päevitavaid tuhandeid inimesi ehmunult pead tõstma paneb kui järjekordselt ringilt liiva tuisates, kapuuts kõvasti kinninöörituna peas, mööda vuhiseb. Jah, vuhiseb, sest esimese rannatrenni edasi-tagasi otsa aeg 40 minutit on nüüdseks hoopis stabiilselt 25 minuti juures. 29 päeva kohta pole just paha areng. Tegelikult on väga mõnus ja armas, et ta kaasa tuleb, küll ma ta mingi hetk ka kaasa tegema meelitan, vaatamata ta igipõlisele vastumeelsusele igasuguse liiva ja muude peenemat sorti tuules lenduvate ning ihu külge kleepuvate täitematerjalide vastu.

See on küsimus, mida olen viimase kuu aja jooksul väga palju kuulnud. Küll ettevaatlikult ja salaja küsituna, nii et ülejäänud seltskonnas olijad seda tähele ei paneks, kui ka bravuurikalt õlleklaasi kummutades ja mäurates, endal rasvast tilkuv sashlõkivarda terav ots minu poole suunatuna käes suuri kaari tegemas, justkui tahaks sellel oleva laadungi mulle otseteed jämesoolde lükata, et `mehel ikka oma arvamus ära ei kaoks`. Vastus enamustele sellesisulistele küsimustele on alljärgnevas videos. Tulge pange oma pekk ka põlema ja toetage paljulapseliste perede laste trenniskäimist! Kaalul näeme!

Pirita rand on omandanud minu jaoks täiesti uue mõõtme. Enne heategeva kaalulangetusprojekti algust olin kogu oma elu jooksul seal olnud teadlikult ja mõtestatult vaid kahe sündmuse raames. Värskem neist oli seriaali Mustad Lesed võtteperiood, mille jooksul sai seal korduvalt erinevate tegelaste sisekaemusi filmitud ning võtete ärajäämist ähvardavaid äikesepilvi igasuguste, vaid produtsentidele teada olevate imevahenditega eemale aetud. Teine oli üks ammune reede õhtu vastu esmaspäeva, mille käigus ka paar pudelit veini sai ära joodud ning seejärel ühe valge veini lembese kuulsa vanema generatsiooni näitleja ning ühe lumivalgete juustega uuema põlvkonna  teatrikunstnikuga koos mingil imelikul põhjusel randa minnes oodatud, kuidas õhtuahetus sujuvalt päikesetõusuks üle läheb... Romantika, unistused, lõputud jutuajamised üliolulistel teemadel ja sulaselge nauding seltskonnast.

Peene liivaga  liivarand on ikka uskumatult sitt pinnas, mida mööda oma magu lohistada, kui roomamisele õrnalt sarnanevat abitut väänlemist saab kuidagi üldse mingiks liikumiseks nimetada. Ausalt ja avameelselt- jalutuskäik rannas Martin Plaseri moodi on tegelikult lõputu kilomeetrite mõõtmine pehmel liival, higi ja meeleheide purskumas pooridest. Minu vaikselt tatsavast nukrast kujust mööduvad inimesed vaatavad alguses kaastundlikult naeratades ja mõned vanemad, poolt nägu katvate päikeseprillidega vene prouad isegi ergutavad hüüetega "Ehh, molodets! Uhh, atleta!", kuid enamus ikkagi kiirendavad kohakuti jõudes tempot, et sellest töntsi sammuga tolgusest ja temast erituvast ammoniaagipilvest kaugemale pääseda.

Pärast 11 päeva trenni on lihasvalud asendunud surinaga ning jalad-käed on peale trenne täiesti lõpuni pudid. Õnneks nüüd tean, et Kristi saab vanas eas hakkama küll ja teab täpselt, kuidas tuleb tudisevate kätega taadile piimaklaasi suu peale aidata. Naerab küll, pisarateni naerab, siis turtsub veidi veel, aga ikka aitab selle vajaliku vedeliku mul kehasse kummutada. Selle teadmisega on tegelikult ilus elada ja õhtuti uinuda. Mis sest, et Kristi hommikuti tavaliselt teavitab : "Kuule, kallis, kui sa ennast öösel pöörasid  siis sa ütlesid unes kogu aeg ai-ai.". No vähemalt ma ei norska, asi seegi. Jälle üks punkt, mis annab lootust õnnelikule vanaduspõlvele koos armastava naisega.

10 päeva treeninguid on andnud tagasi veidi võhma ja teinud väheke väiksemaks ka kehakaalu. Täpset numbrit ma avaldada ei saa, sest mu kaalulangetamise tulemuse peale saate kuni 1. augustini Unibetis ka päris rasvaste koefitsentidega panuseid panna, kuid 9. trennipäeval toimunud esimesel kaalumisel ei oodanud sellist numbrit küll ette vuramas näha. See tuleb küll üks põnev 2 kuud. 

 

Tiit on nii kaua kui ma teda tean, alati rääkinud, et tahaks umbes 10 kg kergem olla ja taas vormis. Hehheeee, Korrus3 pekipõletamise challenge on ju täpipealt õige projekt selle saavutamiseks :) Vabandusi leiab inimene alati, kuid ilmselt mitte pärast avalikku väljakutset :) Tegin pisikese video ja postitasin FB-sse. Arvasin, et hiljemalt 5 minuti pärast saan telefonikõne ja Tiit kirub mind mahlakalt maapõhja, kuid vaikus. Totaalne vaikus. Igaks juhuks vaatasin, et ega sõbralistist juba eemaldatud pole.... Aga tunni aja pärast oli Tiidul vastuvideo juba postitet. Nende mõlemaga saate tutvuda mu FB ajajoonel. Päris meeleolukas vaatamine:) Eriti kiire mees. Müts maha. Seega, kui teil on mõni tuttav, kes on siiani kogu aeg vaid rääkinud, et peaks nii ja nii palju alla võtma aga midagi ei tee, siis tehke sama. Esitage talle avalik väljakutse ja suunake ta Korrus3, Martin Plaseri juurde. Vahet pole, kui palju või vähe neid kilosid on, inimene otsustab ise, kui palju ta iga kilo pealt annetab ning Korrus3 leheküljel ennast registreerinute iga kaotatud kilo pealt annab kuni aasta lõpuni Unibet 1 euro veel lisaks. Iga kilo loeb! Paneme pekid põlema ja toome lapsed trenni! Kaotajaid ei ole, kõik võidavad!

 

Lõpetuseks 2. päeva treeningvideo alapealkirjaga: Jalutuskäik rannas, p....!