Välkreportaaž õhtusest Tallinnast: kuidas taasavatud kasiinodel läheb?

1. juuni hommikul tehti Eesti kasiinod ning mängusaalid pärast kaks ja pool kuud kestnud sundpausi taas lahti. Kindlasti huvitab paljusid, kuidas neil läheb, kui palju on esimestel päevadel mängusaalides kliente ning milliseid abimeetmeid klientide ja töötajate tervise tagamiseks kasutatakse? 

Kuna oma silm on kuningas, siis külastasin teisipäeva (2. juuni) õhtul ühe tunni (20:30-21:30) jooksul nelja Tallinna südalinnas asuvat mängusaali ning mõistagi ka ikoonilist Olympic Park kasiinot. 

Täpselt kell pool üheksa vupsasin Coca-Cola Plaza all asuva City Casino uksest sisse. Kui kaks väikest desinfitseerimisvahendiga täidetud pudelit välja jätta, oli kõik muu täpselt sama, mis ennegi. Teenindajad vaatasid mind alguses pisut kohkunud nägudega, pakkusid siis aga viisakalt juua ning kaotasid seejärel minu vastu igasuguse huvi.    

Muidu üsna suuremõõtelises mängusaalis on lisaks minule 7 inimest ning nende profiil vastas täielikult keskmisele Tallinna mängusaali kliendile: vanus 50+ ja vene keel. Ühtegi „taasavamise kampaaniat“ City Casinos silma ei hakanud, kuid kliente oli ning kõik tundus sujuvat. 

Fenikssi (siiani kahe „ss“-iga ehk veel ümberbrändimata) mängusaalis on sõbralik ja viisakas teenindus, kuid ühtegi taasavamise kampaaniat ei paistnud olevat ka seal. Jätkub vaid üldine Novoloto autoloosi kampaania, millega alustati juba enne koroonapandeemiat. 

Lisaks minule oli mängusaalis veel neli inimest, nende seas ka kaks noormeest. Kui olin automaadi taga mõned mängud teinud, tuli äkitselt üks teenindaja minu juurde ja palus olla valmis kehatemperatuuri mõõtmiseks. „Kolmkümmend kuus koma üks," teatas tüdruk rõõmsalt ning selgitas, et neil ongi korraldus kõik kliendid ära kraadida. „Teiega on kõik korras,“ jäi teenindaja minu tervisega rahule ning võisin edasi mängida. 

Kui kahes eelmises mängusaalis oli näha vaid desinfitseerimisvahendite pudeleid, siis Vana-Viru Olympicus olid letil ka kindad ja maskid, samuti polnud puhtfüüsiliselt võimalik mängida kõrvuti asuvatel automaatidel. Saalis oli (koos minuga) 10 inimest ning seejuures hoopis teist masti publik, mis mujal. Pigem nooremad inimesed ning võis kuulda ka eesti keelt.  

Siin mõõdeti kehatemperatuur ära juba leti ees ning termomeeter näitas 33,1. „Huvitav, miks nii vähe,“ mõtlesin kohkunult, kuid teenindaja selgitas, et põhjus tuleneb tõenäoliselt sellest, et ma tulin just väljast. Huvitav, kas kehatemperatuur 100 meetrise jalutuskäiguga tõesti nii palju langeb?

Maskis teenindaja liikus saalis-kassas üksinda (võimalik, et paariline parajasti puhkas), kuid oli see-eest erakordselt aktiivne ning tegi ainsana (sel õhtul kohatutest) ka reaalset müügitööd (tõsi - oli ka rohkem müüa kui konkurentidel). Olympicu taasavamise kampaaniast (10 € depod > 10 € boonusvoucheri saad, üks kord tuleb läbi mängida) võtsin muidugi osa ja lahkusin mängusaalist 10 minutit hiljem täpselt 20 eurot rikkamana. Otsekui maast leitud! 

Teel Hiltonisse hüppasin kiirelt läbi ka endisest GrandPrix mängusaalist, mis kuulub juba aasta Novolotole ning kannab nüüd Fenixi nime. Kuna baariteenindaja on mulle juba GrandPrix ajast tuttav, ajasime ka pisut niisama juttu.

„Hea, et saab lõpuks tööd teha,“ oli mees rahul ning rääkis, et eile olla rahvast palju rohkem olnud, kuid täna vähevõitu. Selles võisin isegi veenduda, sest minu sealviibimise hetkel oli saalis tõepoolest vaid üks klient. 

Sellest hoolimata kandsid mõlemad teenindajad maske (erinevalt näiteks samale firmale kuuluvast Mere puiestee mängusaalist). Paistis, et maskide kandmise osas vist kindlat reeglit pole ning otsuse langetab igaüks ise. 

Õhtu lõpetas kiirkülastus Eesti suurimasse ja uhkeimasse kasiinosse. Kiire loendamise peale hakkas silma 25 klienti, mängiti nii automaatidel kui laudades, pokkerit mõistagi veel ei toimunud. Võimalik, et mingi osa inimesi võis olla ka WC-s või VIP-ruumis (juhul kui viimane muidugi üldse avatud oli). Tavakülastajast "plekk-kaardi" omanikuna minul ju sinna asja ei ole :)

Isikukaitsevahendid ja vana tuttav kraadiklaas olid Pargis küll olemas, kuid ei hakanud nii selgelt silma kui Vana-Virus. Ka mängulaudades toimus kõik samuti nagu varem ning mängijad istusid lauas kõrvuti. Eks ruletiratta ümber ongi tiba keeruline kogu aeg 2-meetrist distantsi hoida. Maske ei kandnud samuti keegi. 

 

Teisipäeva õhtud pole muidugi ka tavaoludes kuigi publikurohked, kuid Hilton jättis siiski üsna kõleda mulje. Seejuures polnud asi isegi niivõrd kasiinos, vaid tühjas hotellis ning tavapärase mõnusa sumina puuduses. Minu saabudes kasiino ees igavlenud ainus Bolti-mees jõllitas auto esiklaasi ka minu lahkudes. 

Mida lõpetuseks öelda? Kasiinod on tõesti lahti, reeglitest peetakse kinni ning eriti suurt ohtu rahvatervisele küll ei paista. Ega klientegi kuskil ülearu palju ole.

Puhtmajanduslikult pole aga suuremaks rõõmustamiseks veel põhjust. Eelkõige on puudu turistid (tõenäoliselt võivad olla rahul vaid Viljandi, Tartu ja Pärnu kasiinod, mis suures õhinas ka online-kasiinod sulenud lätlastele meeldivad), pealegi võivad varsti kaduda ka võõrtöölised. Ka paljude kohalike tulevik on kahjuks ebaselge, sest hirmutab nii võimalik pikem majanduslangus kui ka viiruse teine laine.

Muidugi ei näita üks teisipäeva õhtune külastus (eriti veel päris kuu alguses) veel midagi. Üldiselt suureneb mängija arv märgatavalt viiendal kuupäeval, mil algab sotsiaaltoetuste ja pensionite väljamaksmine, samuti mõjub paljudes piirkondades hästi ka nädalavahetus. Kuid suure tõenäosusega vajaksid kasiinod endise hoo saavutamiseks siiski märksa suuremat (majanduse) avanemist. Koroonakriisi ajal suleti Eestis seitse mängusaali (neist kuus Tallinnas), kuid see number ei pruugi olla kaugeltki lõplik.