8 soovitust lihtsale inimesele: kuidas edukalt majandada?

Igipõline küsimus "kuidas saada edukaks?" vaevab tõenäoliselt enamikke inimesi ning erinevaid nõuandeid võib internetist ohtralt leida.

Sageli antakse aga nõu nendele, kel on juba olemas märkimisväärne kapital ning lihtsal inimesel pole selle infoga suurt midagi peale hakata. Teiseks on nõuandjateks enamasti hinnatud investorid ning ärihaid. Et selleks aga saada, peab olema nii soodumust kui õnne, mida enamikul inimestest pole. Igaühest ei saa kunagi miljonäri või pokkeristaari, püüdku ja õppigu ta niipalju kui tahab. Kurb, kuid selline on elu. Kui keegi väidab vastupidist ning suudab seda veenvalt teha, on tõenäoliselt tegemist hea müügimehega, halvemal juhul aga lihtsalt manipulaatoriga. Nemad ei soovi sind aidata, vaid neid motiveerib võimalik sinu pealt teenitav kasu. 

Sestap ei hakka ma kirjutama, milliseid aktsiaid peaks ostma, millisesse fondi tuleks investeerida või siis põhjendama, kas kinnisvara hinnad jätkavad järgmise x aasta jooksul tõusu või mitte. Põhjus on lihtne - ma ei tea nendele küsimustele vastust. Vastasel juhul ei kirjutaks ma seda artiklit, vaid rallitaksin Bahamal Ferrariga ringi. 

Küll paneks aga paberile kaheksa lihtsat nõuannet tavaliselt inimeselt tavalisele inimesele. Sellisele "keskmisele Joosepile", kes teenib Eesti keskmist palka, kel pole suuri sääste või rikkaid sugulasi ega ka geniaalseid teadmisi majandusest ning rahandusest. Nende nõuannete eesmärk pole niivõrd kedagi rikkaks teha, küll aga vältida halbu valikuid ning aidata eluga paremini toime tulla. 

Vana Vene vanasõna ütleb: "Ne imei sto rublei a imei sto druzei" ning õige see on. Lai  tutvusringkond, hoolivad sõbrad, positiivne renomee ning head suhted on kole olulised nii sotsiaalses kui ka...majanduslikus mõttes. Sõbrad - sugulased aitavad sind hea töökoha leidmisel, teevad vajadusel arvuti korda, annavad hätta sattumisel head nõu, juhatavad järgmise "vajaliku" inimeseni või on lihtsalt heaks kaaslaseks. Üksiku hundina on äärmiselt keeruline hakkama saada - nii aega kui raha kulub oluliselt rohkem. Siinkohal ei tahaks ma küll öelda, et tuleks olla meeletult sotsiaalne, sest see pole lihtsalt igaühe loomuses. Aga katsuge vähemalt teistega hästi läbi saada ning jätta endast hea mulje, sest sellest sõltub väga palju. Eriti debiilne on oma renomee mingi tühise rahasumma pärast ära rikkuda, sest see võib põhjustada hiljem sadadesse või koguni tuhandetesse kordadesse ulatatuvat kahju. 

Tänapäeval ei pea teadmiste hankimiseks enam ilmtingimata ülikooli minema (kuigi ka see ei tee üldjuhul paha). Tohutus koguses kasulikku infot on hõlpsasti leitav internetist, pidevalt korraldatakse mitmeid põnevaid tasuta koolitusi ning seminare, ka asjalike sõprade ja tuttavatega suhtlemine avardab silmaringi. 

Siinkohal tuleb osata eristada infot, mis sisaldab kasulikke teadmisi ning tavalist kommertsmüra. Enamus ülespuhutud motivatsiooni-, müügi- või trendiüritusi ning koolitusi, kus mõni guru end tuhandete inimeste ees haibib, ei jaga tegelikult ühtegi praktilist teadmist, mida poleks võimalik mujalt leida. Eelkõige lõikab nendest ettevõtmisest kasu eelnevalt head müügitööd teinud guru ise. 

Niisiis - õpi! Ja hinda oma nutikaid sõpru. 

Ma usun, et pea igal inimesel on mingi omadus või anne, mida annab ära kasutada. Üks oskab hästi joonistada, teine kirjutada, kolmandal on hea füüsis, neljandal kuldsed käed, viiendal hea välimus, kuues talub ülihästi stressi või rutiini. Jne. Selleks, et olla edukas, tasuks keskenduda ühele asjale, milles oled hea ning veelgi parem - millega tegelemine valmistab ka rõõmu. Tuleb arvestada, et eesmärgini jõudmine võib võtta aega. 

Asjatu tõmblemine mitme asja vahel annab aga enamasti vaid lühiajalist kasu. Tean küllaga pooletoobiseid ehitajaid-investoreid-pokkerimängijaid-müügimehi-taksojuhte. Neil on küll laialdased teadmised mitmelt elualalt, kuid nad pole tegelikult ühelgi alal väga head ega ka õnnelikud. 

Aeg on kole kallis ressurss, mida kahjuks sageli ei hinnata. Kui sa kulutad näiteks kaks tundi sellele, et sõita linna teise otsa ühe euro võrra odavamat kaupa ostma, siis sisuliselt teed sa tööd 50 senti/tund. Ok, see on küll üsna mõnevõrra äärmuslik näide, kuid tegelikult ei oska väga paljud inimesed oma aega kuigi efektiivselt planeerida. Ja väga oluline on ka oskus puhata. Meetod, kuidas puhata või lõdvestuda, on mõistagi puhtalt iga inimese enda valida.  

Stress vähendab oluliselt töövõimet ning põhjustab hulgaliselt teisi probleeme. Tõsi - öelda, et "väldi stressi" on alati palju lihtsam, kui seda ka reaalselt vältida. Ning jällegi - inimesed on väga erinevad, mistõttu soovitused nagu "ole positiivne", "võta asju chillilt" jms. igaühe osas lihtsalt ei päde. Aga midagi saab igaüks siiski ära teha. Eelkõige hinnata adekvaatselt oma stressitaset ning teha valikuid vastavalt sellele. Jänni jäämisel on kasu nii sõpradest, aja planeerimisest kui ka mõnusate hobide leidmisest. Kindlasti tuleks vältida ameteid, mis põhjustavad liigset negatiivset stressi ning laastavad sellega nii vaimset kui füüsilist tervist. See võib lõppeda ühel hetkel väga halvasti. 

Lihtne näide elust: selle asemel, et maksta raha jõusaali mineku eest, võiks kaaluda (ajutiselt) füüsilise töö tegemist. Näiteks mine lõhu oma tädi juures puud ära. See on suurepärane füüsiline treening, midagi maksma ei tea, lisaks teed teisele inimesele head ning tädi valmistab sulle vähemalt maitsva lõunasöögi.  Väntad pärast tööd treeningsaalis trenažööril? Aga miks ei võiks sa hoopis rattaga tööle sõita? Jne.  

Siinkohal pole isegi vahet, kas ebamõistlikke otsuseid tehakse teadlikult või emotsioonide ajendil, kuid ma olen tähele pannud, et inimesed kulutavad kohutavalt palju raha sellele, ei paista välja lahe, äge, edukas ning "naabrist parem". Paljud naised on parandamatud šopahoolikud, suure hulga meeste hädaks kipub olema vajadus "kõvatada". See kõik väljendub ka üldises elustiilis, mille tüüpilisemad näited on liigkallis kinnisvara, auto, tehnikavidinad või purjuspäi ärplemine. Lisaks kiputakse ära unustama, et võimetele mittevastava vara soetamisega ei kaasne ainuüksi suurt ühekordset väljaminekut, vaid kuhjuvad ka püsikulud ning varem või hiljem muututakse oma vara orjaks. Iseäranis suur jama tekib siis, kui see vara on ostetud laenuraha abil.  

Jah - see viimane on nüüd küll puhtrahaline soovitus. Ma tahan koputada inimeste südametele, et teil peaks igal juhul olema teatav rahaline puhver. Näiteks selliseks olukorraks, kui külmkapp keset suve rikki läheb ning vajab kiiret väljavahetamist. Ootamatuteks väljaminekuteks raha laenamine (mitte ainult SMS-laenud, vaid ka tavaline arvelduskrediit pangast) on majanduslikus mõttes halb otsus. Paremal juhul tuleb tasuda kopsakat ühekordset intressi, halvemal juhul satutakse aga võlarattasse, millest ei suudetagi välja ronida. Ka 500-eurose palgaga on võimalik ajapikku vähemalt 500-1000-eurone rahaline puhver koguda.

Laenamine pole tegelikult mingi tont, mida peaks alati kartma. Kindlasti on näiteks tavalisel inimesel mõistlikum võtta kodulaenu, kui hakata kinnisvara ostuks raha koguma ning elada kogumise ajal üürikorteris. Kuid laenamine peab alati olema kaalutletud ning mõistlik otsus. Näiteks reisimiseks või lihtsalt pidutsemiseks SMS-laenu võtmine on erakordselt suur rumalus. Kahjuks tehakse seda aga jätkuvalt lausa massiliselt.