Kas teadsid, et Joosep Toots teenis 1910. aastal tänase IT-arendaja palga?
  • Maheaatom
  • 01.01.2017
  • 0

Kas teadsid, et Joosep Toots teenis 1910. aastal tänase IT-arendaja palga?

Uue aasta esimeseks päevaks pakume Jokker.ee sõpradele pisut lihtsat ja tavapäratut lugemist, mis aitab mõista raha väärtust läbi aegade ning näitab toonaseid hindu tänases vääringus. Arvestatud on mitmete faktoritega, millest tähtsaim on ostujõud.

Selgub, et tänapäeval elavad kõik Eesti inimesed ikka kuradima hästi! Seda sobivad illustreerima järgmised 12 näidet nii ilu- ja lastekirjandusest kui ka reaalselt elust.

1) Nagu mäletate, oli Lutsu triloogiast tuttav Joosep Toots umbes 1910. aasta paiku Venemaal mõisavalitseja ega varjanud oma sissetulekut ka peatse konkurendi Kiire ees. Eks selleks oli ka põhjust, sest mõisavalitseja teenis tänases vääringus umbes 2500 eurot kuus. Sellele lisandus prii ülalpidamine, mis oli tol ajal (ja oleks ka nüüd) päris oluline lisaboonus. Seevastu nööpsaabaste ja jalutuskepiga eputanud rätsepmeister ei teeninud kaugeltki enam kui keskmine õmbleja tänapäeval. Madalamate kooliastmete õpetajate madalad palgad olid probleemiks ka siis - vaevalt saanuks koolmeister Laur reaalsuses kellelegi viiulit kinkida, kuid näiteks keskkooli õpetajad (rääkimata ülikooli õppejõududest) teenisid juba mitu korda rohkem kui oskustöölised. Mistahes ülikooliharidus oli väga hinnas ka esimese vabariigi ajal.

2) Huck Finn ja Tow Sawyer leidsid mäletatavasti varanduse, mille suurus on praeguses vääringus umbes 200 tuhat eurot. Pole just paha, ihaldatud finantsvabadus peaks nagu olema saavutatud. Tom andis sellest teatavasti väikese osa ka neeger Jimile, kes oli väga õnnelik. Eks selleks oli ka põhjust, sest endise orja kohta polnud 1200 eurot kaugeltki väike raha.  

3) Eelmist teemat jätkates - Harriet Beecher-Stowe'i poolt kuulsaks kirjutatud Onu Tomi tegelaskuju "maksis" orjaturul tutika C-klassi mersu hinna, eelpool mainitud Tomi ja Hucki sõber Jim oli aga "samas hinnaklassis" korraliku varustusega Toyota Avensisega. Keskmiselt küsiti ühe inimhinge eest 10-20 tuhat eurot ning kõige "odavamad" olid seejuures lapsed, kes brutaalselt vanematest lahutati. Pole vist ülearune lisada, et päris paljud nn. kapitalistid said miljonärideks just läbi tollase massilise inimkaubanduse, mis lõppes alles pärast Ameerika kodusõda. 

4) Koolipoiste ühes lemmikpõnevikus "Aarete Saar" ajas peidetud kapten Flinti varandust taga nutikas ühe jalaga meremees Silver, kari rummi ja sakummi armastavaid piraate ning nii mõnelgi korral õnneliku 1-outeri tõmmanud laevapoiss Jim. Risk oli igati põhjendatud, sest tegemist oli tõepoolest tohutu summaga igaühe jaoks, mille eest kannataks tänapäeval väikese kuunari asemel vähemalt Silja Europa osta. 

5) Ka Eesti tõenäoliselt kuulsaimas romaanis "Tõde ja Õigus" on rahast palju juttu. Kui praegu kipuvad mõned edukad pokkeriprod 500-eurostele flippama, kuid tollal paugutasid Andres ja Pearu kõrtsis sajarublaseid - ehk tänases vääringus umbes 2000-euroseid - lauale. Kui keegi oleks aga taibanud pangasileda "Katariina" tulevikuks alles jätta, võiks tema lapse-lapse-lapse-lapse-laps vajadusel äärmiselt rariteetse rahatähe kollektsionääridele maha müüa ning selle eest vähemalt Viimsisse korteri osta.    

6) Lasteraamatutest ka. Kas teadsite, et Doktor Dolittle küsis kahe peaga looma Lüka-Tõmba vaatamise eest piletiraha 6 penni (tänases vääringus umbes 2 eurot), mida raamatupidajast öökull üsna väheseks pidas, sest sellega tuli kompenseerida põhjaaetud laevu. Ja kas mäletate, et Katuse-Karlsson armastas viieööriseid? Olen minagi neid käes hoidnud - igati kena ja suur sõjajärgne münt. Kahjuks aga üsnagi väärtusetu, ostujõult ei enamat kümnest eurosendist.

7) Vähemalt ühte filmi Titanicust on vist kõik vaadanud. Kas aga teadsite, et Jack Dawsoni poolt 5 Card Draw-s võidetud koht kolmanda klassi kajutis (mis läks talle lõpuks elu maksma) võis olla väärt umbes 500 eurot. Seevastu Rose'i sõit kolmest luksuskajutist koosnevas sviidis (reaalselt okupeeris selle rikas Cardezade perekond, kes kõik katastroofist ka pääsesid) läks maksma üle saja korra rohkem. Esimeses klassis reisimine oligi tollal tõeline luksus, sest ka kõige odavama Titanicu I klassi pileti eest saaks tänapäeval vähemalt äriklassis ümber maailma lennata. 

8) Tuleme nüüd raamatutest ja filmidest tagasi reaalsusesse. Jätkame sellesama Titanicuga, kus laevapere palgad jäid tänases vääringus umbes 1000-2000 euro vahele ning laeva vanemtüürimees (Chief Officer) Henry Wilde teenis lihtmadrusest täpselt viis korda rohkem. Tõeline erand oli aga kogu hiilguse põhja ajanud kapten Smith, kelle sissetulek ületas koguni Estonian Airi eelviimase bossi Tero Taskila oma. Tollane maailma kõige luksuslikum aurik maksis muuseas tollases vääringus mõnevõrra vähem kui peatselt valmiv Tallinki uus laev Megastar tänases vääringus.

9) Väidetavalt USA presidendi John F. Kennedy tapnud Lee Harvey Oswald töötas 1963. aastal Texase õpikutelaos töölisena, teenides kuus umbes 1500 eurot. Midagi erilist see tõepoolest ei olnud, samas maksis aga väidetav mõrvarelv - 6,5 mm Itaalia karabiin - vaid naeruväärsed 160 eurot.

10) Kurikuulsa Al Capone'i sündikaadi aastakäivet 1920-ndatel aastatel võib võrrelda umbes tosina aasta taguse Eesti riigieelarvega. Lõviosa kasumist tõi illegaalne alkoholimüük, kuid ka näiteks prostitutsioon ning hasartmängud. 

11) Kellel on aastavahetuse peost veel pea haige, võib tunda rõõmu vähemalt ühe asja üle - nii odavalt kui täna, pole Eestis veel kunagi juua saanud! Näiteks 80-ndatel keskpaigas maksis poolik viina tänases vääringus üle 25 euro ja ning liiati polnud seda Gorba reformide ajal naljalt ka saada. Vähegi joodava veini eest tuli esimeses vabariigis (rääkimata tsaariajast) maksta juba vähemalt 5 korda kõrgemat hinda kui praegu.  Mõnevõrra "paremini" elasid selles mõttes küll talupojad 19. sajandil, kes said kõrtsis umbes pooleteise euro eest 100g kätte. Paraku oli see üliraske töö kõrval ka ainuke meelelahutus, sest kaardimänguks oli tollal aega ja vahendeid vaid aadlikel, mõnel Kassiaru Jaska taolisel hobuseparisnikul vahest ka.  

12) Lõpetuseks. 15. sajandil oli sulase aastapalk Eestis umbes 70-80 eurot. NB! Aastapalk! Aga kui ta oleks selle tänast loogikat arvesse võttes kas 7%-lise garanteeritud intressiga hoiustanud või hoopis investeerinud, oleks tema pärija tänapäeval rikkam kui kõik teised maailma inimesed kokku!

Ja ebavõrdsusest ka - kui näiteks Inglismaal on reaalpalk viimase 700 aastaga umbes 20-kordistunud, siis Eestis eelmise näite põhjal üle 100 koraa. Seega sõbrad - nautigem tänast aega ning ärge kurvastege, et me ei ela UK-s või USA-s!

Head uut aastat!

Kommentaarid

Kasiino
Spordiennustus
Pokker