Eile teatas OlyBet Group maineka WSOP Circuit'i toimumisest Tallinnas. Tegemist on tõeliselt kuulsa festivaliga, mis sai alguse juba 2005. aastal. Turniirisarja esimene hooaeg jääb aga kahtlemata meelde nimekale Eesti pokkerimängijale ning Kuulsuste Halli liikmele Imre Leiboldile (pildil), kes sai just tänu sellele avalikult tuntuks.
Võrreldes tänasega oli Eesti pokker 2005. aastal veel lapsekingades. Astoria Palace pokkeriklubi eesotsas Andres Burgetiga oli küll juba teinud väga tublit tööd ning viinud aasta varem Tallinnas läbi ka esimesed kiirpokkeri maailmameistrivõistlused, kuid harrastajaid ei olnud just ülearu palju ning ka netipokkerit mängisid aktiivselt vaid vähesed friigid. Polnud veel Pokernews Eestit ja Pokkeriprosid (Jokkerist rääkimata) ning ka Olympic Casino pokkeriklubi oli tegutsenud üsna lühikest aega.
Tõsi, Imre oli juba suutnud endale kitsas pokkeriringkonnas väikestviisi nime teha. Näiteks oli ta võitnud 2005. aasta kevadel Olympicus toimunud Balti meistrivõistluste heads-up turniiri, saanud korraliku hiti kiirpokkeri MM-kõrvalturniiril, osalenud juba ka näiteks Aussie Millionsil ning pidas aktiivselt võrdlemisi populaarset pokkeriblogi. Siiski olid tema tegemistest teadlikud vaid sõbrad ja "saatusekaaslased", tavalisetele inimestele seodus pokker pigem Avo Viioliga ning seda peeti kahtlaseks kriminaalse varjundiga hasartmänguks.
Nii mõndagi muutus aga 2005. aasta hiliskevadel, kui TV-uudistes tehti ühtäkki juttu 29-aastasest Imre Leiboldist, kes sai üheainsa pokkeriturniiriga (krooni)miljonäriks. Tegemist oli just nimelt New Orleansis toimunud WSOP Circuit'iga, millele Imre oli kvalifitseerunud läbi online-satellidi. Pärast parajat higistamist USA saatkonnas sai ta viimaks viisa kätte ning võis esmakordselt "unistuste maale" ehk Ameerikasse lennata. Ainuüksi võimalus äsja lahkunud Doyle Brunsonit lähedalt näha (rääkimata tema vastu mängimisest) oli midagi, millest Eesti pokkerifännid võisid tollal vaid und näha.
Mäng ise sujus aga õnneks kenasti. Imre jõudis 259 osalejaga turniiril finaallauda ning saavutas seal korraliku 7. koha, mis tõi sisse ligi sada tuhat dollarit. Tänasel päeval poleks see ju midagi erakordset, kuid kordame üle - siis oli veel aasta 2005 ning näiteks Ottomar Ladva nühkis veel esimeses klassis koolipinki.
10 000 $ sisseostuga WSOP Circuit põhiturniirid (tollal mängiti freezeout-formaadis ilma re-entry'teta) olid tuntud ka äärmiselt tugeva taseme poolest. Näiteks oli New Orleansi turniiril kolmas hilisem maailma esinumber Antonio Esfandiari. Kokku toimus sel aastal vaid 5 WSOP Circuit turniiri ning võitjateks tulid näiteks Jeff Lisandro ja Chris Ferguson, teise koha omanikena läksid aga ajalukku Jennifer Harman ja Phil Ivey. Niisiis eranditult maailma absoluutsed tipud, kes kõik ka mitmekordsed "päris WSOP" võitjad.
Tänu heale esitusele pääses Imre päris tasuta (!) ka 2005. aasta sügisel toimunud WSOP Meistrite turniirile, kus mängis samas lauas nii Johnny Chani kui Doyle Brunsoniga ning suutis viimaselt ka magusa duubli võtta. Finaallaud ei jäänud üldsegi kaugele, kuid otsustavates jaotustes paraku kaart vajalikul määral ei toetanud.
Mitmed Imre sõbrad ja tuttavad nägid WSOP Circuit'i kokkuvõtet koos kangelase enda ning tema vastse abikaasa Kairiti kommentaaridega 2005. aasta novembris Kuivojal toimunud 30. sünnipäevapeol. Pisut hiljem anti Imrele koduklubi "Gamblers Club" poolt koguni sümboolne pokkeri-kindralleitnanti auaste. On ikka kõva mees küll, kiitsid sõbrad ja patsutasid talle tunnustavalt õlale!
Lõpetuseks üks huvitav faktike. Imre on teeninud oma live-mängija karjääri jooksul üle poole miljoni dollari ning saanud palju suurepäraseid hitte (ja ka võite), kuid 2005. aastal (mil maailmas elasid vist veel dinosaurused) saavutatud tulemust polegi ta rahaliselt ületada suutnud. Ega see lihtne olegi. Näiteks tuleks septembris Tallinnas toimuval suurturniiril jõuda vähemalt nelja-viie parima sekka.
Kommentaarid