Meistrite Tehas ehk pekk põleb kõrge leegiga!

29 päeva trenne tehtud ja viimasest mitteavalikust kaalumisest on möödas 10 päeva. Selle aja jooksul on enesetunne kordades paranenud, kehavormid hakkavad kogunenud rasva alt taas välja paistma ning koormuse suurenemisega seoses on kõik vanad vigastused ennast juba taas vähemalt korra tunda andnud. Unibetchallenge nime kandva heategevusliku pekipõletamise kampaaniaga muudkui liitub inimesi ning järjest rohkem on ümberringi kuulda tunnustavaid sõnu ja naeratusi. Ja tõsi ta on, muutused on silmaga näha.

Kuid astudes kaalule, ja mõeldes 1. septembri peale, kus number peab näitama mitte rohkem kui 107 kilo, ei ole asjalood kuigi rõõmustavad. Viimase 10 päeva jooksul on kaal kangekaelselt nagu Tõnisson jõe ääres mõisapoiste vastu paigal seisnud ja ainult ühesugust numbrit näidanud. Tean ju küll, et selline periood on enne järjekordset suuremat kaalukukkumist alati, kuid moraalselt on jube vastik trenni alustada kui oled riietusruumis jälle suure mudamättaga vastu vahtimist saanud nagu saksapoiss Palamuse jõe ääres.

Kallis kaasa tõesti toetab mind. Igatpidi. Innustunud mu tulevasest musklites kehast, mis kreeka jumalatele pikema puuga ära teeb kui Usain Bolt oma vastastele, käib ta nüüd isegi minuga koos rannas trennis. Selle tõestuseks on ka pilt olemas:

Tulemuseks ilmselt see, et tema on ilus kuldpruun ja mina olen läbihigistatud dressipluusiga tolkam, kes rannas palava päikese käes päevitavaid tuhandeid inimesi ehmunult pead tõstma paneb kui järjekordselt ringilt liiva tuisates, kapuuts kõvasti kinninöörituna peas, mööda vuhiseb. Jah, vuhiseb, sest esimese rannatrenni edasi-tagasi otsa aeg 40 minutit on nüüdseks hoopis stabiilselt 25 minuti juures. 29 päeva kohta pole just paha areng. Tegelikult on väga mõnus ja armas, et ta kaasa tuleb, küll ma ta mingi hetk ka kaasa tegema meelitan, vaatamata ta igipõlisele vastumeelsusele igasuguse liiva ja muude peenemat sorti tuules lenduvate ning ihu külge kleepuvate täitematerjalide vastu.

See on küsimus, mida olen viimase kuu aja jooksul väga palju kuulnud. Küll ettevaatlikult ja salaja küsituna, nii et ülejäänud seltskonnas olijad seda tähele ei paneks, kui ka bravuurikalt õlleklaasi kummutades ja mäurates, endal rasvast tilkuv sashlõkivarda terav ots minu poole suunatuna käes suuri kaari tegemas, justkui tahaks sellel oleva laadungi mulle otseteed jämesoolde lükata, et `mehel ikka oma arvamus ära ei kaoks`. Vastus enamustele sellesisulistele küsimustele on alljärgnevas videos. Tulge pange oma pekk ka põlema ja toetage paljulapseliste perede laste trenniskäimist! Kaalul näeme!