Järgnevas artiklite seerias selgitame lugejatele kõige olulisemaid spordiennustuse mõisteid ning panustamist üsna rohujuure tasandil. Eelkõige on need artiklid mõeldud päris algajatele, kes soovivad lihtsat infot selle kohta, kuidas ennustamine käib ning millega tuleks panustamise juures arvestada.
Kihlvedu või spordiennustus?
Mõnikord küsitakse, kas (spordi)ennustus või kihlvedu on samad asjad? Jah, põhimõtteliselt küll – heal lapsel on mitu nime. Tuleb lihtsalt arvestada, et lisaks spordile võimaldatakse ennustada ju ka mitmete muude sündmuste – näiteks lauluvõistlusete, poliitika või telesaadete - tulemusi.
Korraga saab ennustatada nii ühe kui mitme sündmuse tulemust. Ühe sündmuse raames tehtud tennustused võivad olla kas üksteist välistavad (omavahel kohtuvad jalgpallimeeskonnad ei saa mõlemad seda kohtumist võita) või mittevälistavad (näiteks: esimene ennustus - Island võidab jalgpallis Rootsit, teine ennustus - Island lööb selles mängus kaks väravat, kolmas ennustus - Rootsi saab selles mängus rohkem kollaseid kaarte). Kui oma ennustuse peale ka raha pannakse, ongi tegemist panustamisega.
Oluline on teada, et kihlveokontor e. teisisõnu spordiennustust pakkuv ettevõte on eelkõige panuste vahendaja ning klient ei panusta mitte kihlveokontori vastu (nagu näiteks kasiinos), vaid nende kasutajate vastu, kes ootavad teistsugust tulemust kui tema. Seejuures teab vaid kihlveokontor, kes ja millele panustas.
Näiteks: 100 Betsafe'i klienti ennustab, et järgmine Eesti president on Marina Kaljurand, 50 prognoosib edu Kaja Kallasele, 30 aga hoopis kellelegi kolmandale.
Tuleb meeles pidada, et ühele suurele spordisündmusele (näiteks jalgpalli Meistrite Liiga finaal) tehakse üle maailma kümneid miljoneid panuseid. Selge see, et nad kõik ei lähe kunagi ainult ühe meeskonna võidule, vaid on üsna hajuvad.
Tõenäosus ning (võidu)koefitsient
Ma olen mõnikord rääkinud spordiennustusest inimestega, kes pole oma elus ühtegi panust teinud ning küsinud midagi sellelaadset: „Aga kui Eesti ja Saksamaa näiteks jalgpalli mängivad, kas siis leidub üldse mõni hull, kes Eestile panustab?“
Ja ma olen küsinud vastu:
„Okei, aga kui sul oleks võimalus panustada Eestile üks euro ning Eesti võidu korral 500 tagasi saada, äkki sa siis teeksid seda?“
„Viis sotti või? Ainult ühest eurost!? Hmm, äkki siis tõesti isegi panustaks...“
See ongi spordiennustuse ja kihlvedude võlu – eelnevalt on alati arvestatud sellega, et üks pool ongi teisest tugevam e. „favoriit“ ning teine nõrgem - nimetagem teda näiteks „võimalikuks üllatajaks“.
Kuigi - mõnikord võib juhtuda sedagi, et mõlema võidu tõenäosust hinnatakse täpselt võrdseks. Selle võib tingida kaks asjaolu:
1) Tegemist ongi täiesti võrdsete vastastega,
2) Sündmuse tulemuse määrab täielikult juhus (näiteks ennustatakse seda, kumb meeskond teeb jalgpallimängus lahtilöögi).
Aga nüüd asja juurde. Esimene sammuna määrab kihlveokontor iga resultaadi toimumise tõenäosuse.
NB! Kui sündmused on üksteist välistavad, on erinevate tulemuste tõenäosuste kogusumma alati 100%.
Näide 1: Viskame kulli ja kirja. Siililegi selge, et 50% juhtudest tuleb kiri, 50% juhtudest aga kull. Serva peale seisma või õhku rippuma jääb münt ainult anekdoodis.
Näide 2: Tõmbame pakist suvalist kaarti. 52 kaardi seas on neli masti, igaühes 13 kaarti, millest neli on pildikaardid (soldat, emand, kuningas või äss) , teised üheksa aga numbrikaardid (kahest kümneni). Tõenäosused on järgmised (jälgi - alati on summa 100%!):
- Tuleb must kaart 50% /või tuleb punane kaart 50%,
- Tuleb ärtu mastu 25% /või tuleb mõni muu mast 75%,
- Tuleb pildikaart ca. 30,8% /või tuleb numbrikaart ca. 69,2%.
- Tuleb mistahes äss ca. 7,7% /või ei tule ässa ca. 92,3%
- Tuleb poti äss ca. 1,9% /või ei tule poti ässa ca. 98,1%
- Tuleb risti kuningas ca. 1,9% /või tuleb mõni muu risti mastist kaart mis pole kuningas 23,1% /või tuleb poti mastist pildikaart 7,7%/ või tuleb mistahes muu kaart, mida pole eelnevalt nimetatud 67,3%.
Kui mõlemad eelmised näited põhinevad puhtalt matemaatikal, siis spordiennustuses asjad päris nii lihtsalt ei käi ning tõenäosuste leidmisega tegelevad vastava ala spetsialistid e. bookmakerid. Kindlasti võetakse nende poolt arvesse kõiki olulisi nüansse – näiteks jalgpallimatši puhul seda, kus mängitakse, mis koosseisus mängitakse, kes on treener, milline on meeste füüsiline vorm, omavaheliste mängude ajalugu, motivatsioon võita jne.
Näide 3: Balti noorteturniiri finaalis kohtuvad Eesti ja Läti koondised. Olemasoleva info põhjal jõuab bookmaker otsusele, et kahel juhul kolmest peaks võitma Läti (tõenäosus 66,66%), ühel juhul kolmest aga Eesti (tõenäosus 33,33%).
Vastavalt sellele määratakse juba konkreetsed võidukoefitsiendid ehk siis need numbrid, mida me reaalselt mõne kihlveokontori kodulehel näeme. Maailmas väljendakse koefitsiente mitmel erineval meol. Eestis ning ka Euroopas üldiselt (v.a. UK ja Iirimaa) on kasutusel nn. „Decimal Odds“ süsteem, kus koefitsiendid on kindla arvulise väärtusega alates ühest.
Koefitsiendi arvutamiseks piisab lihtsast tehtest: 1 jagatakse sündmuse protsentuaalse tõenäosusega. Eelmise näite põhjal oleks Läti koefitsient seega 1,50 (1/0,66) ja Eestil 3,00 (1/0,33).
Koefitsient annab meile olulist infot võimalike ootuste kohta (jättes arvestamata kihlveokontori marginaali, millest kirjutan pikemalt tänases viimases alampeatükis):
1) Mida madalam on koefitsient, seda tõenäolisem on võit. Kõige madalam koefitsient on 1.00, mis tähendab, et võidu tõenäosus on 100%.
2) Mida kõrgem on koefitsient, seda ebatõenäolisemaks võitu peetakse. Kui koefitsient on vahemikus 1.01-1.99, on võidu tõenäosus üle 50% ja tegemist „favoriidiga“. Koefitsient suurusega täpselt 2.00 tähistab võrdseid võimalusi, kuid juhul kui see on 2.01 või suurem, on võidu eeldatav tõenäosus alla 50%, e. tegemist on „võimaliku üllatajaga“.
Kui suur on minu võimalik võit ja kui palju ma võin kaotada?
Õnnestunud ennustuse korral väljamakse suurus = tehtud panus x koefitsient. Kasutatakse ka mõistet netokasum, milleks on: saadud võit – tehtud panus
Ebaõnnestunud ennustuse korral kaotab mängija enda poolt tehtud panuse koefitsiendist sõltumata.
Näide 4: Jätkame eelpool toodud näidet Baltikumi noorteturniiri kohta. Meil on teada, et Eesti mängueelne võidukoefitsient on 3,00, Lätil aga 1,50. Selle põhjal võib järeldada, et Läti on „favoriit“, Eesti aga „võimalik üllataja“. Tegemist on kihlveoga, millel on kaks teineteist välistavat tulemust, kuna mõlemad meeskonnad ei saa korraga meistriks tulla.
- Kui mängija panustab 10 eurot Eesti võidule ja Eesti võidab, makstakse talle välja 10x3,00 ehk 30 eurot. Arvestades 10-eurost algpanust, on netokasum 20 eurot (30-10).
- Kui mängija panustab 10 eurot Läti võidule ja Läti võidab, makstakse talle välja 10x1,5 ehk 15 eurot. Arvestades 10-eurost algpanust, on netokasum 5 eurot (15-10).
- Kui mängija panustab 10 eurot Läti võidule ja Läti kaotab või ta panustab 10 eurot Eesti võidule ja Eesti kaotab, kaotab ta mõlemal juhul algpanuse 10 eurot.
Kuidas kihlveokontor raha teenib?
Esiteks tuletame taas meelde, et sina pole kindlasti ainuke panustaja! Eelmise näite põhjal võib eeldada, et kuna Läti võiduvõimalused on täpselt kaks korda suuremad, panustatakse ka Lätile kaks korda rohkem raha kui Eestile.*
Variant 1: 30 Unibeti klienti panustavad Eestile ühtekokku 1000 eurot, seevastu 50 Unibeti klienti Lätile 2000 eurot (NB! Oluline on panustatud rahasumma, mitte panuseid teinud klientide arv). Ühtekokku tehakse seega 3000 euro eest panuseid. Kui mängu võidab Eesti, tuleb maksta mängijatele tagasi 3000 eurot (1000 * 3,00), kui aga Läti, siis samuti 3000 eurot (2000 * 1,50).
Nüüd on küsimus, et kas Unibet oleks sellise kihlveo pakkumisest huvitatud? Tõenäoliselt mitte, sest sel viisil ei teeniks nad sentigi vahendustasu ning ettevõtte töötaks selge kahjumiga.
---
Seega – mida tehakse? Määratakse kihlveo vahendamisele teatav vahendustasu e. marginaal, mis jääb reeglina vahemikku 3-7%. Oletusel, et Unibet piirdub eeltoodud näites 5%-lise vahendustasuga, oleksid tegelikult koefitsiendid järgmised:
- Läti võidukoefitsient 1,425 (1,50 miinus 5%)
- Eesti võidukoefitsient 2,85 (3,00 miinus 5%)
Variant 2: 30 Unibeti klienti panustavad Eestile ühtekokku 1000 eurot, seevastu 50 Unibeti klienti Lätile 2000 eurot (NB! Oluline on panustatud rahasumma, mitte panuseid teinud klientide arv). Ühtekokku tehakse seega 3000 euro eest panuseid. Kui mängu võidab Eesti, tuleb maksta mängijatele tagasi 2850 eurot (1000 * 2,85), kui aga Läti, siis samuti 2850 eurot (2000 * 1,425).
---
Viimase lahenduse põhjal on Unibeti teoreetiline vahendustasu 150 eurot, mille ettevõte saab sõltumata sellest, kumb meeskond tegelikult mängu võidab. Tegelikkuses ei jagune panused mõistagi kunagi võrdselt, sest enamasti kipuvad mängijad ikka favoriitidele panustama.
Variant 3: 40 Unibeti klienti panustavad Eestile ühtekokku 1500 eurot, samuti panustab ka 40 Unibeti klienti Lätile 1500 eurot (NB! Oluline on panustatud rahasumma, mitte panuseid teinud klientide arv). Ühtekokku tehakse seega 3000 euro eest panuseid. Kui mängu võidab Eesti, tuleb maksta mängijatele tagasi 4275 eurot (1500 * 2,85), kui aga Läti, siis aga 2137,50 eurot (1500 * 1,425).
See tähendab, et Eesti võidu korral kaotaks Unibet 1275 eurot, Läti võidu korral aga võidaks 862,50 eurot. Tundub, et nagu üsna halb diil Unibeti jaoks? Aga ära unusta seda, et tegemist on siiski vaid ühe võistlusega tuhandetest ning tahame me seda või ei taha, kuid ka selle kohtumise favoriit on ju tegelikult Läti. Mida rohkem panuseid tehakse, seda suurem on ka erinevate panuste arv - lõpuks taandub kõik puhtale matemaatikale ja kihlveokontor saab oma vahendustasu kenasti kätte.
Kokkuvõtteks: Kihlveokontori kasum/kahjum sõltub mõistagi iga konkreetse spordivõistluste tulemusest, kuid kuna koefitsientidesse "on peidetud" marginaal, omab kihlveokontor kõikide mängijate ees tervikuna teatavat matemaatilist eelist. Tänu suurele spordisündmuste valikule ja tohutule käibele võimaldab marginaal "parematel aegadel" vähem kaotada ja "headel aegadel" rohkem võita - ühesõnaga kokkuvõttes kasumit teenida.
OlyBet
Chanz
Paf
Coolbet
Optibet
Unibet
Coolbet
Kommentaarid